Jan Trei: Viimsi valla finantsidega on kõik korras

Jonatan Karjus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimsi vallavanem Jan Trei.
Viimsi vallavanem Jan Trei. Foto: Erik Prozes

Viimsi vallavanem Jan Trei kinnitas Postimehele, et Viimsi valla finantsolukorral pole häda midagi ja elanikud ei pea saneerimise pärast muretsema.

«Viimsi vald võib olla rahulik – valla finantsolukord on täiesti korras, probleeme seadusega pandud kohustuste ega ka laenukohustuste täitmisega vallal ei ole. Eelarve täitmine on positiivne. Kõik valla laenukohustused on täidetud graafiku järgi, ühtegi tähtaja ületanud võlgnevust krediidiasutustele ei ole,» sõnas Trei.  «Vald on oma likviidsete varade mahtu kasvatanud aasta algusest tänaseni pea viis korda. Eelarve täitmine on kooskõlas eelarvega – tulude laekumine ületab prognoosid ja kulude täitmine liigub alla plaani.»

Vallal on Trei sõnul vastu võetud eelarvestrateegia, mis on kooskõlastatud rahandusministeeriumiga ja vastab kõikidele seaduse sätetele.

«Kõnealune korrigeerimismenetlus tähendab seda, et vald peab oma netovõlakoormuse viima alla seadusega lubatud piiride hiljemalt 2018. aasta lõpuks. Kuni sinnamaani ei rahastata projektidest fondide osalusi,» selgitas Trei.  «Kui korrigeerimismenetlus lõpeb, siis ka rahavoogudes nihkeid ei toimu.»

Vald on Trei selgituse kohaselt oma finantskorralduse planeerinud selliselt, et prognooside järgi lõppeb Viimsi valla jaoks korrigeerimismenetlus juba 2015 esimesel poolel. «Selline on ka rahandusministeeriumi prognoos. Seega meie eelarves ja arengukavas kulgeb ka projektitoetustel põhinevate objektide rahastamine planeeritule vastavalt ning eurorahad peaksid laekuma vallale ka ilma viivituseta.»

Viimsi vallal on Trei sõnul laenuvõtmiseks  olnud sisulised ja väga praktilised põhjused. Viimsi vald pole kunagi laenu võtnud selleks, et lihtsalt laenata.

«Viimsi vald on kiire arenguga vald, kus elanike arv tingib pideva infrastruktuuri kasvu – see tähendab uute lasteaedade ja koolide vajadust, teederajatiste ning vee- ja kanalisatsiooni taristu arendamist. Selleks kõigeks valla enda eelarve vahendeid korraga ei jätku ja vald on sunnitud võtma laene,» rääkis Trei.

«Viimsi vald on võtnud laene selleks, et täita seadusest tulenevaid ülesandeid ja kohustusi kogukonna ees. Vald on investeerinud uutesse lasteaedadesse ja koolidesse, et tagada Viimsi lastele lasteaia ja koolikohad (Viimsi keskkool, Karulaugu kool, Randvere kool ja Randvere lasteaed). Suure osa võetud laenukohustustest moodustab valla vee-ja kanaliseerimisprojekti rahastamine selleks, et viimsilastele oleks tagatud nüüdisaegne vee- ja kanalisatsiooniteenus,» valgustas ta.

«Tänased riigieelarve seaduse sätted on paigas sellistena, mis kohati piiravad ka võimekal vallal kaasata lisarahasid oma investeeringuteks. Oleme ammu rääkinud, et tänane omavalitsuse rahastusmudel on aegunud ning vajab kaasajastamist. Samuti on riik lubanud viia laenukohustuste määra ammu 60 protsendilt 100 peale. Riik on masu ajal vähendanud ka üksikisiku tulumaksu, mida pole taastatud. Seda vähendati 2009. aastal 11,93-lt, 11,4-le,» tõi Trei näite.

«Kui teha arvestus, palju me oleme sellega 5 aasta jooksul (2009 - 2014) tulumaksu vähem saanud, siis Viimsi valla kohta on see miinus 4,04 mln eurot. Ainuüksi selle raha eest saaksime ehitada lasteaia, staadioni ning mitu kergliiklusteed.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles