PÖFF: Ainult armastusest (Asha Jaoar Majhe)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Graafilise disaineri, animaatori, reklaamikirjutaja ja sellest aastast ka filmirežissööri Aditya Vikram Sengupta debüütteos "Ainult armastusest" asetab vaataja 2008. - 2009. aasta Kolkatasse, kui linna räsis suur majanduslangus. Nii nagu samal ajal mitmel pool mujalgi maailmas, kaotavad inimesed Indiaski järjepanu tööd ning seisavad silmitsi ebakindlusega tuleviku ees. Fookuses oleva abielupaari töögraafikud erinevad üksteisest nagu öö ja päev. Nad ei kohtu kunagi. Kui üks tuleb koju, on teine juba läinud. Mees töötab öösiti trükipressi taga, naine päeviti käekotivabrikus. Neid ootab alati tühi korter ja söömaaeg ühele. Vaid soe armastus ja ühine kannatus aitab neil hambad ristis püsida sel Kolkata teel.


Filmi ülimalt rahulik, peaaegu et uinutav tempo ja sümbolistlik pildikeel võimaldavad vaatajal tunda ehedalt seda, kui üksluine, tujutu ja pikk võib sellises valikuteta tööelus olla inimese päev, räusaku ametiühing ruuporiga taustal, mis ta tahab. Kumbki näitleja ei tungi oma rollis esile. See polnud ka režissööri taotlus. Võrdsel määral peategelastega intrigeerib vaatajat kõrvaltänaval ringitatsav kass või mehe jalgratas.


Sengupta sai oma filmiks inspiratsiooni Italo Calvino lühiloost "The Adventure of Married Couple", mille on Iraani filmikunstnikud tegelikult korra juba linale toonud. Film seati ühena 12 seas üles ka selle aasta Veneetsia filmifestivali kvaliteetkino kõrvalblokis Veneetsia Päevad, kus Sengupta valiti parimaks debüütfilmi režissööriks.




PÖFF / Timo Treit




India 2014

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles