PÖFF: Minu ema laul (Annemin sarkisi)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Magusvalus film armastusest, identiteedist, muutustest ja suurlinna anonüümsusest. Õpetajana töötav keskealine poeg (Feyyaz Duman) on tulnud oma vananeva emaga (Zübeyde Ronahi) kurdi külast Istanbuli ning üritab ta eest hoolt kanda. Kurdi kogukonnas on emadel eriline staatus, nad on perekonna A ja O. Kuid kes on ema siis, kui elu on viinud ta traditsioonilisest külakogukonnast suurlinna, tornmaja korterisse, kus naaber ei tunne naabrit ja keel ja kultuur on ümberringi võõrad? Vintskel kurdi vanakesel pole funktsiooni ja järk-järgult kaob ka elu mõte. Temast saab agressiiv-passiivne märter ja kannataja. Poja mured aga ei lõppe kodukülla naasmist nõudva emakese kantseldamise ja tolle noorepõlve muusika kassettide taga ajamisega mööda Istanbuli vanakraamiturge. Tema türklannast kallim (Nesrin Cavadzade) on jäänud lapseootele ning mees heitleb kahtlustega, kas lapsevanemaks saamine on olukorda arvestades mõistlik.
Filmi algusstseen seletab, kuid ühtlasi tekitab küsimusi. Miks ei saanud paljud kurdid elada traditsioonilisel viisil seal, kus nad on aastasadu elanud? Miks korraldab Türgi politsei kurdist õpetaja klassis läbiotsimisi? Režissöör viib filmi laiemale tasandile kui vaid inimsuhted, vihjates türgi-kurdi valusale minevikule ja seni lahendamata probleemidele. Filmis teevad head rollid nii ema kui ka poeg. Nende suhe on nii intensiivne, et taustal jääb poja suhe oma kallimaga kõigest kõrvalliiniks. Siiski on selge, et kui keegi läheb, siis keegi tuleb. Poja kallima käes on uue alguse võti.
Kurdi päritolu Erol Mintasele ennustatakse Türgi filmimaastikul edukat tulevikku. Tema esimene lühifilm "Lumi" võitis Antalya filmifestivalil Kuldse Apelsini auhinna, täispika debüütfilmi "Minu ema laul" rahastamiseks korraldati aga avalik annetus.
PÖFF / Hille Hanso
Prantsusmaa / Saksamaa / Türgi 2014