PÖFF: Vererakud (Blood Cells)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast seda, kui Suurbritannias 2001. aastal levinud suu- ja sõrataud laastas ta pere farmi, elab Adam heitlikku elu. Liikudes linnast linna, tehes juhutöid ning otsides pudelist lohutust, triivib Adam vooluga kaasa. Aga kui ta noorem vend temaga ühendust võtab, otsustab Adam koju naasta.
See filmirežissööride Luke Seomore'i ja Joseph Bull'i esimene mängufilm on aus ja tihti troostitu lugu mehest, kes üritab leida väljapääsu üksi elatud elust. Pöördudes tagasi oma võõrandunud pere juurde, külastab Adam tuttavaid kohti ja endisi naisi, kaasa arvatud Hayleyt, kes töötab nüüd stripiklubis. Adami minevik painab teda ikka veel ning ta mõistab, et mida kiiremini ta pere juurde naaseb, seda kiiremini saab ta üritada painajatest vabaneda. Barry Ward on peategelase rollis imeline ning Seomore ja Bull loovad süngelt ilusa retke Briti ühiskonna äärealadele. Selle tulemus on sageli hüpnootiline, sest troostitud olukorrad, milles Adam end leiab, vastanduvad tihti Suurbritannia ehedalt ilusale tööstusmaastikule.
Just see ilu pakub pimeduses valgust ja minevikuga leppimise lootust Adamile, kes üritab leida väljapääsu tema enda valitud maapaost.
"Vererakud" on meisterlik ja liigutav film kurbusest, üksindusest ja – mis kõige tähtsam – lootusest.
PÖFF / Laurence Boyce
Suurbritannia / Itaalia 2014