PÖFF: Tantsivad araablased (Aravim rokdim)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Israeli filmitegija Eran Riklisi kauaoodatud comeback saabus koos Sayed Kashua romaani põhjal valminud filmiga Palestiina nooruki kogemustest Israeli koolis.


Teismeline Eyad läheb Israeli internaatkooli varsti pärast seda, kui tema palestiinlasest isa arreteeritakse terroriakti kahtlusega. Film jälgib Eyadi, kooli ainukest palestiinlast, kes võitleb igapäevaselt rassismi ja ignorantsusega. Vaatamata sallimatusele ja kultuuride erinevustele puhkeb õide lubamatu armastus Naomiga. Selle kõrval areneb Eyadi ja ratastooli aheldatud Yonathani vahel tugev sõprussuhe, millele toetudes poiss igapäevaste raskustega toime üritab tulla.


Film vaatleb omamoodi veidral moel tänapäeva multikultuursusega seotud probleeme, kus pealtnäha sarnased inimesed erinevad üksteisest nagu öö ja päev, kuid aina enam globaliseeruvas maailma peavad ka nemad elama kõrvuti ning aktsepteerima üksteise erinevusi. Kuid oluline pole see, mis meid teistest eristab, vaid see, mis meil on ühist ja mis meid liidab. Nii võibki sündida armastus seal, kus see loogikareeglite kohaselt sündida ei tohiks, aga maailm polegi ju loogiline paik...


"See film on aeglane tants, võib-olla isegi traditsiooniline tants läbi elu. Seda tantsime me kõik – leides ennast tantsupõrandal üksi või ümbritsetuna meile kallitest inimestest. See aeglane tants on ka vastavalt filmitud – pedantselt, vaatlevalt, kuid samas dünaamiliselt ja kirerohkelt. Filmitud poisi silme läbi, kuid täiskasvanu vaatenurgast. Tantsivad araablased." – Eran Riklis, režissöör




Iisrael 2014

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles