Kuumadel suvepäevadel tunnevad kõik mööda Pirita teed sõitjad või sealkandis kõndijad aeg-ajalt hingematvat haisu, millest lahtisaamise lükkab Tallinna linnavalitsus riigi õlgadele.
Tallinn veeretab merehaisu kõrvaldamise riigi kaela
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna abilinnapea Deniss Boroditš tunnistas, et Pirita teel sõites või muidu liikudes on seal tõesti tunda päris tugevalt ebameeldivat haisu, kuid selle tekkepõhjuste kõrvaldamisega peab tegelema Eesti riik, mitte Tallinn.
Põhjendusena nimetas abilinnapea asjaolu, et meri ja selle põhi kuulub riigile, mistõttu peab sealse reostuse kõrvaldama riik ise.
Tallinna keskkonnaameti keskkonnahoiu osakonna juhtivspetsialisti Ingrid Jakobsoni sõnul on 2008. ja 2009. aastal uuritud, millest tekib merelt tõusev ebameeldiv hais.
«Mõõtmistest selgus, et mere ääres leviva haisu allikas on kaldal paiknev roiskuv vetikavall, mille koostisest põhiosa moodustavad niitvetikad,» mainis Jakobson. «Niitvetikate vohamine on tingitud Tallinna lahe merevee liiga suurest toitainete sisaldusest.»
Samale tulemusele jõudsid ka Eesti Mereinstituudi teadlased 2009. aastal tehtud uuringus, millest selgus, et Kalaranna ja Russalka vahelises merealas on toitainete sisaldus kõige suurem ning seetõttu kasvab seal ka ohtralt merevetikaid, mis kantakse lainetega kiiresti randa, kus need roiskuvad.
Ebameeldiva haisu tugevus sõltub vetikate lagunemise kiirusest, mis omakorda oleneb vee ja õhu soojusest. Jakobsoni sõnul ei kujuta laguained inimeste tervisele ohtu.
Tallinna keskkonnaamet pakub haisust lahtisaamise ühe võimalusena välja, et alates kevadest kuni hilissügiseste külmadeni tuleks aeg-ajalt kokku korjata surnud vetikad või püüda vetikad juba enne kaldale uhtumist kinni püüda. See on aga ajutine lahendus, sest vetikad paljunevad soodsatel ilmastikutingimustel kiiresti.
Pirita linnaosavanem Tiit Terik mainis, et sel aastal ei ole Pirita rannast leitud «adrupatareid», mille kõrvaldamisel oleks haisust lahtisaamisel kasu olnud. Paar aastat tagasi sattus küll üks selline kolle Merivälja randa, kust lained roiskuvat adru enam minema ei uhtunud ning tuli paratamatult koristama hakata.
Terik lisas, et suplusranna piirkonda laseb linnaosavalitsus pidevalt adrust ja muust prahist puhastada. Selleks on leping sõlmitud firmaga ISS, mis korjab igal hommikul adru rannast kokku, kuhjab selle hunnikusse ja veab autodega minema.
Kesklinna vanema asetäitja Jüri Lump ütles, et linnaosavalitsus ei ole kunagi Russalka ja lauluväljaku kandis merest roiskunud vetikaid kokku korjanud, kuna niisugust kohustust neil pole ning raha selleks ka ei jätkuks.
Põhja-Tallinna linnaosa avalike suhete nõunik Rene Riismaa kinnitas, et Stroomi ja Pikakari rannas koristatakse igal hommikul lainetega randa jõudnud adru. Eriti suur kogus sellist sodi jõudis Stroomi randa viimase suure tormiga. Selle koristamiseks kulus mitu päeva ning osaliselt jätkuvad tööd praegugi. Peale selle puhastatakse randu ka muust prahist, kuid jätkuvate ilusate ilmadega on rahvast kohal palju ning inimesed peaksid ka ise puhtust hoidma.