Poisipõli

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poisipõli
Poisipõli Foto: Kultuurikava.ee

Režissöör Richard Linklateri („Before Sunrise“ triloogia) värske film POISIPÕLI on üles võetud 12 aasta jooksul (2002-2013) sama näitlejaansambliga. Ainulaadne draama räägib loo kasvamisest läbi Masoni nimelise (Ellar Coltrane) poisi silmade, kes sõna otseses mõttes saab meie silme ees suureks. POISIPÕLI kaardistab üle kivide ja kändude kulgevat lapsepõlve nagu seda seni veel ükski film teinud pole. Masoni ellu jätavad jälje nii lahus elavad vanemad, vanemate uued kaaslased, tüdrukud, õpetajad, ülemused, ohud, kired kui ka loomingulised pürgimused. Nagu meiegi, peab Mason selle kõige keskel leidma oma tee. On võimatu vaadata Masonit ja tema perekonda, ilma et mõtleksime enda omale...



POISIPÕLI on nii nostalgiahõnguline ajakapsel lähiminevikust kui ka südamlik ood lapsepõlvele ning lapsevanemaks olemisele. Filmi ilmestab kütkestavalt ajahetke peegeldav heliriba – kõlavad ansamblite Coldplay, Arcade Fire, Foo Fighters, Daft Punk, Gnarls Barkley ja paljude teiste tol hetkel päevakajalised lood.



Teistes osades Ethan Hawke ja Patricia Arquette Masoni vanematena ning Lorelei Linklater poisi värvika iseloomuga õena.



POISIPÕLI on tänaseks teeninud laiahaardelist tunnustust, sealhulgas Berliini filmifestivali „Parim lavastaja“ ning Seattle’i filmifestivali „Parim film“, „Parim lavastaja“ ja „Parim naispeaosa“ (Patricia Arquette) auhinnad. Selle teksti kirjutamise hetkel oli POISIPÕLI nii filmilehekülje Rotten Tomatoes kui ka IMDb hinnangul 2014. aasta ülekaalukalt kõige kõrgemini hinnatud film.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles