PÖFF: Puu (Drevo)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

9-aastasel Velil ei lubata koduhoovist välja minna. Vanem vend Alek ütleb, et see on mäng, nad on kindluses ja sealt lahkudes saaks mäng läbi. Ent miks nad vaenlastega ei võitle, vaid end kindluses varjavad? Millal see mäng lõppeb? Veli ju märkab, et on midagi, mida ema ja vend jätavad ütlemata. Päevad mööduvad, aeg peatub ning kodu kaitsvast kindlusest saab vangla, kust tahaks välja pääseda.


Sloveenia režissööri Sonja Prosenci auhinnatud debüütfilm jutustab iga tegelase vaatepunktist tükkhaaval lahtihargneva loo ootamatu õnnetuse tagajärjel oma kodu lõksu sattunud perest. Ent "Puu" ei ole tavaline puslefilm, mis neid vaatepunkte ja seeläbi tegelasi üksteisest analüütiliselt isoleeriks, vaid toob iga pereliikme vaate kaudu esile just selle, kuivõrd tekkinud olukorra läbielamine ja püüded sellele lahendust leida ei tulene nende enese suhtest juhtunuga, vaid viisist, kuidas see teistes pereliikmetes peegeldub ja neid mõjutab. Nii püüab Veli teada saada, mida tema eest varjatakse, Milena oma lapsi kaitsta ning Alek ema ja venda vangistusest päästa. Seda vangistuse ja vabaduse poeetikat nüansseerib ja võimendab filmi visuaal, mis on ühtaegu lummavalt esteetiline, painavalt psühholoogiline ja varjatult sümboolne. "Puu" ei ole audiovisuaalselt esitatud, vaid pildi ja heli abil loodud lugu, mis teeb sellest tõeliselt paeluva kinematograafilise teose.




PÖFF / Katre Pärn




Sloveenia 2014

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles