PÖFF: Maisisaar (Simindis kundzuli)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eikellegimaale astub vana mees ja otsib isukalt niisket mulda kaapides jälgi olnust. Ta asub veest kerkinud saarele looma uut elu, arhailist ja puhast. Vanamehe kaaslane on tema plikaohtu tütar, kellel kaasas kulunud kaltsunukk, kuid kes võib juba sel suvel oma naiselikkuses õide puhkeda. Nad künnavad, kaitsevad ennast võõraste eest, külvavad, päästavad surija, kasvatavad ja korjavad saagi. Kõik saab kunagi alguse ja kõik leiab ka lõpu.
George Ovashvili on selles Karlovy Vary filmifestivalil peapreemia võitnud filmis loonud täiusliku maailma oma lihtsuses ja sihipärasuses. Hingemattev loodus vormib nimetute peategelaste elu. Vana mees võtab tänulikult kõik, mida saar ja jõgi talle pakub, vastu, kuid tema lapselapses on miski, mis ei anna talle asu ja vanaisa maisisaar ei tundu talle turvaline, ei päeval ega öösel. Ei pääse ka nemad välismaailma sissetungist, kuid selleks on elu vana meest ette valmistanud. Me ei tea, mida vana mees oma elus läbi on elanud või mis on juhtunud tüdruku vanematega. Kuid siin saarel ei ole see neile kummalegi enam oluline.
Tuleb uus kevad, jõgi uhub jällegi välja saare, millele astub maisikasvataja jalg. Ta kühveldab hoolega niisket pinnast ja leiab talve üle elanud kaltsunuku.
PÖFF / Dagmar Raudam
Gruusia / Saksamaa / Prantsusmaa / Tšehhi Vabariik / Kasahstan / Ungari 2014