PÖFF: Põgenik (Refugiado)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Emotsionaalne, pingeline, väga hea kaamera- ja näitlejatööga film koduvägivalla nõiaringist välja rabeleda üritavast naisest ja tema 7-aastasest pojast. Mati jääb laste sünnipäeval viimaseks ja kui talle pärast kõigi lahkumist ikka veel järele ei tulda, viivad tuttavad ta koju, vaesesse Buenos Airese linnajao kortermajja. Kohe tekib kahtlus, et vanemad on kas narkomaanid või alkohoolikud, kes lapse lihtsalt unustasid. Korterisse jõudes on aga uks maha lõhutud ja ema lebab poolteadvuseta põrandal ning on ilmselgelt vägivalla ohvriks langenud. Iga minutiga avaneb pingeline lugu koduvägivalla all kannatavast teist last ootavast emast ja igapäevajulmusest lapse silmade läbi. Režissöör kirjeldab naturaalselt vägivallatsevate meeste tüüpkäitumist: manipuleerimist lapsega, ema meelitamist, lubadusi ja pidevat, lausa maniakaalset pealekäimist, et pärast vägivallahoogu kannatanu usaldus tagasi võita. Isa Fabian filmi jooksul kordagi ekraanile ei ilmugi, kuid tema ähvardav lähedus on pidevalt tuntav. Tema eest pagemine alates varjupaigast tuttavate kodudesse ja odavasse armumotelli paneb lapse taluvuse proovile ning ka emal on kiusatus vanasse, kuid vähemalt tuttavlikku olukorda naasta. Millised on alternatiivid?
Diego Lerman suudab jutustada sotsiaalrealistliku loo ehedalt ja usutavalt ning operaator Wojciech Staroni töö on detailne, leiab loomuliku koostöö näitlejatega ning annab vaatajale ehedalt 7-aastase lapse perspektiivi ning aitab aru saada emast. Filmi lõpuminutid viib režissöör sümboolselt loodusesse ja avarusse, milles väike inimene kõigist asjaosalistest otsustavamana nad painajast lõplikult vabastab.
PÖFF / Hille Hanso
Prantsusmaa / Argentina / Kolumbia / Poola / Saksamaa 2014