PÖFF: Head ööd, emme (Ich seh, Ich seh)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See kaval ja ootamatuid pöördeid täis põnevik on lavastajate-stsenaristideduo Veronika Franzi ja Severin Fiala esimene täispikk film. Eesti filmipublikule on Veronika Franz tuntud kui kuulsa Austria lavastaja Ulrich Seidli elukaaslase ja Paradiisi-triloogia stsenarist. Toronto rahvusvahelisel filmifestivali esilinastunud debüüdi kohta võib vabalt öelda, et see on tänavuse aasta üks huvitavamaid filme.
Filmi alguses mängivad Lukas ja Elias kulli, mõlemad kandes isetehtud pisut õõvastavaid maske, millest saab osaliselt üks filmi läbivaid motive, eriti siis, kui meile tutvustatakse nende ema. Poiste ema, kes on tulnud iluoperatsioonilt, on mähitud sidemetesse, mille alt osaliselt paistab tema ülespaistetanud ja verevalumites nägu. Väsinud ja valudes, nõuab ema majas täielikku vaikust ja korda. Poisid, kellel on suures maamajas suve veetes igav, ei suuda ema käske lõpuni jälgida, kuni depressioonis ema ja poiste suhe hakkab allamäge minema ning poisid tõmbuvad veelgi enam enesesse ning hoiavad emast eemale. Vaataja õuduseks hakkavad vennad omavahel arutama, et äkki siiski ei ole see nende ema ning otsustavad, et nad peavad maksku mis maksab tõele jälile saama.
Realistlikul moel, tänu usutavale loole, suurepärasele kaameratööle ning võrratutele näitlejatele, saab sellest film, mis poeb su naha vahele veel pikaks ajaks. Aga mida muud saakski tahta filmilt, mida võiks iseloomustada kui Michael Haneke kohtub filmiga "Me peame rääkima Kevinist"...
PÖFF / Maria Reinup
Austria 2014