Rahvas nõuab Katlaaia ja EKKMi säilitamist

Uwe Gnadenteich
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM) ja aktiivsed kodanikud eesotsas Telliskivi Seltsiga ei lepi Kultuurikatla, linnahalli ja mere vahele jääva ala detailplaneeringusse tehtud muudatusega, millega muuseum jääb ilma aiast, kõrvalhoonetest ja võimalusest juurdeehituseks.

Detailplaneeringu eile toimunud avalikule arutelule tuli nii palju rahvast, et inimesed pidid Põhja-Tallinna valitsuse saalis püsti seisma. Kõik huvilised ei mahtunudki saali ära, paljud pidi arutelu kuulama koridoris.

Paaritunnise kirgliku sõnasõja peamine tulemus oli Tallinna peaarhitekti Endrik Männi lubadus, et linnaplaneerimise ameti esindajad istuvad koos EKKMi esindajatega maha ning arutavad viimaste äsja esitatud ruumiliste lahenduste variandid läbi. «Võimalik, et see läbivaatamine tingib ka planeeringulahenduse muutmise,» arvas ta.

Linnaisade vastutus

Arutelu põhiküsimus oli, miks muudeti EKKMi kõrval oleva krunt ärimaaks. Muuseumile jääb selle muudatuse järgi vaid pisut maad maja ümber. Tekkiv ärimaa aga neelab muuseumiga ühes rütmis tegutsenud Kultuurikatla Aia ja muuseumi kõrvalhooned ning võtab muuseumilt võimaluse juurdeehituseks.

«Praeguse muudatusega detailplaneeringus muudate selle maa funktsiooni ärimaaks. See on fundamentaalne ja põhimõtteline muutus,» ütles EKKMi juht Anders Härm. «Tegelikult moodustab Kultuurikatel terviku Põhja pst 35 krundiga ja seda oleks mõistlik koos arendada. Pole mingit mõtet seda ärimaaks muuta, kui sealsamas kõrval mere pool juba on väga suur ärimaakrunt,» lisas ta.

Härm rääkis ka muuseumi arenguperspektiividest ja sellest, kuidas neid on juba aastaid tutvustatud ka Kultuurikatla sihtasutusele.

«Paraku jõudsid alles täna (eile – toim) pärastlõunal minuni sellised ruumilised lahendused, kus need arenguperspektiivid on kujutatud,» lausus Mänd.

«Selle koha pealt soovime teiega koos need lahendused läbi arutada ja täiesti võimalik, et sellest tulenevalt ka nende kahe kinnistu omavahelisi piire korrigeerida. Täiesti võimalik, et linna ja EKKMi huvid on siin võimalik klappima saada,» kinnitas Tallinna peaarhitekt – see lubadus oli ainus positiivne noot kogu arutelu kestel.

Telliskivi Seltsi esindanud arhitekt Toomas Paaver juhtis tähelepanu asjaolule, et kui mõne teise detailplaneeringu puhul saab linnavõim pugeda ettekäände taha, et maa kuulub eraomanikule, siis nüüd langeb vastutus kõigi otsuste eest vaid linnaisadele endile.

«Te olete linna esindaja. Te esindate linna kui maaomanikku, linna kui selle detailplaneeringu tellijat, linna kui selles küsimuses otsustajat. Teil on kõik kaardid käes, te võite teha ükskõik missuguse otsuse. Siin pole ühtegi eraomanikku, kes tuleks oma huvidega. Kõrvalasuva Kalaranna planeeringu puhul võib linn öelda, et ei suuda eraomanikuga vaielda, aga praegusel juhul otsustab linn ise,» meenutas Paaver Männile.

Peaarhitekt laiutas vaid käsi ja ütles, et lõpliku otsuse teeb siiski poliitikutest linnavalitsus, mitte planeeringut menetlevad linnaplaneerijad.

«Selles planeeringus pole muud visiooni kui see, et siin on 13 300 ruutmeetrit äripinda. Kes seda arendama hakkab, mis raha eest, miks ta üldse niimoodi planeeritakse ja mis vajadus selle järele üldse on, selle kohta pole ühtegi põhjendust. See on lihtsalt otsus, et tehke siia mingi äri,» kritiseeris Paaver.

Kõik läks protokolli

Vahepeal kaldus arutelu detailidesse, kuid IRLi poliitik Tiit Riisalo kergitas jälle üles põhiküsimuse.

«Inimesed on siia kogunenud selleks, et anda märku: linnaelanikud ei ole rahul selle planeeringuga. Ja nad ei ole rahul sellepärast, et niigi täis ehitatavale mererannale ehitatakse juurde veel üks monstrum, mis on valdavalt ärisuunitlusega,» rääkis ta.

«See ruum võiks säilida avalikuks kasutuseks, kultuuri ja mis iganes kunsti otstarbeks. Just seda on inimesed siia tulnud teile ütlema, mitte vaidlema detailide üle,» ütles Riisalo ning teenis ära pika aplausi.

Kui aktiivsemad kohalviibijad olid saanud oma arvamuse välja öelda ning küsimused ära küsida, lõppes arutelu Põhja-Tallinna linnaosa arhitekti Kaidi Õisi lubadusega, et kõik avaldused ja ettepanekud saavad arutelu protokolli kirja. Ettepanekud edastatakse linnaplaneerimise ametile, kes need siis omakorda linnavalitsuse liikmetele esitab. Enne seda peaks ametis tulema veel linnaplaneerijate ja EKKMi esindajate ühine arutelu ning teine arutelu Telliskivi Seltsi esindajatega.

Vastust küsimusele, miks detailplaneeringusse selline muudatus tehti, arutelul ei kostnud. Ainsa seletuse andis sihtasutuse Kultuurikatel juht Väino Sarnet, kes tõdes, et praegune Kultuurikatla Aia ala vajab korrastamist, kuid ei riik ega linn sinna enam ei investeeri.

Rahva seast korduvalt kõlanud mõte, et ilma ametliku rahastuseta edukalt tegutsevad Katlaaed ja EKKM võiksid samamoodi ka jätkata, ei paistnud ametnike seas mõistmist leidvat.

Mis saab edasi?

Mänd selgitas, et arutelu tulemused võetakse kokku ja tehakse ametlik otsus. Kui sealjuures jääb mõni esitatud vastuväide üles, siis antakse detailplaneering järelevalveks Harju maavanemale, kes vaatab läbi avaliku väljapaneku käigus tehtud ettepanekud ja esitatud protestid, vaatab üle linnavalitsuse põhjendused ning vajadusel küsib lisainfot. Sellele peaks järgnema kutsutud osavõtjatega arutelu maavanema juures, kus üritatakse veel kord kompromissi leida.

«Lõpuks maavanem kas annab planeeringule heakskiidu või mitte. Kui annab, siis on linnavalitsusel roheline tee planeeringu kehtestamiseks. Kui ei anna, siis on linnavalitsusel võimalik esitada apellatsioon siseministeeriumile. Seda pole linnavalitsus veel kordagi teinud. Kui detailplaneering on lõpuks kehtestatud, siis on õigus pöörduda kohtu poole ja taotleda selle kehtetuks tunnistamist,» selgitas peaarhitekt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles