Türgi tudeng: avastasin Eestis enda jaoks ülekäigurajad

Jonatan Karjus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Baris Demir
Baris Demir Foto: Erakogu

Balti Filmi- ja Meediakoolis tudeeriv Türgi tudeng Baris on Eestis elanud mitmeid aastaid. Tallinncity uuris, milline näeb välja välistudengi elu Eestis ja kuidas ta iseloomustab eestlasi ning meie kultuuri.

Aastaid tagasi elasin Tallinna Ülikooli Karu tänava ühiselamus. Legendaarne kuues korrus oli väga rahvusvaheline ning sealt võis leida peoseltskonna igal nädalapäeval. Aastaid hiljem istun türklasest välisüliõpilasega üliõpilaskohvikus Oaas ja vabandan eestlaslikul kombel, et minu inglise keel on natuke roostes. Tudeng naerab, tema sõnul ütlevad eestlased seda alati, kuigi räägivad perfektset inglise keelt.

Minu jutupartneriks on türklasest tudeng Baris Demir, kes õpib teist aastat Balti Filmi- ja Meediakoolis.

Saabudes Eestisse, milline oli sinu esimene emotsioon või elamus?

Olin paar aastat tagasi Erasmuse-tudeng Balti Filmi- ja Meediakoolis ning otsustasin pärast seda siia paiksemalt õppima tulla. Kultuurišokk tabas mind juba lennujaamas, kui istusin taksosse. Taksojuht lausus: «Palun kinnitage oma turvavöö!» Minujaoks oli see esimene märk, et olen Euroopasse jõudnud.

Teine meeldejääv hetk oli, kui avastasin ülekäigurajad teedel ja mõistsin mille jaoks need on tehtud. Jalutasin linnas, minu läheduses polnud ühtegi valgusfoori, kuid kogemata seisin ülekäiguraja kõrval. Äkitselt peatus auto esimesel rajal, siis teisel ja seejärel kolmandal ning ma märkasin, et inimesed ootavad minu järel. Ma ei saanud aru, mis toimub. Vaatasin neile otsa ja nemad minule. Lõpuks lasi üks autojuht signaali, et liiguksin. Mõtlesin: «Mina? Oi, suur tänu härra». Avastasin täiesti uue maailma, mida ma ei osanud oodata. Türgis on liikluskultuur väga teistsugune, kui Eestis.

Kuidas iseloomustaksid eestlasi?

Eesti inimesed on alguses natuke külmad, aga kui nendega rääkida ja tutvuda, siis nad on abivalmid ja toredad. Kui saabusin Tallinna, siis eksisin esimesel päeval ära ning ei suutnud leida ülikooli. Mind aitas üks noormees, kes ei osanud inglise keelt, kuid ta tegi kõik selleks, et mind aidata. Siis mõistsin, kui head on Eesti inimesed tegelikult.

Räägime natuke Tallinna ööelust, kuidas seda iseloomustaksid?

Minu jaoks on Tallinna ööelu imetlusväärne. Kui ma olin esimest korda Eestis, siis ma elasin kohas, mida kutsutakse Bermuda kolmnurgaks. See tähendab, et ma ei saanud eriti palju magada. Kui eestlased joovad alkoholi, siis nad muutuvad palju sõbralikumaks - muidugi teatud piirini. Nad avanevad, räägivad rohkem ja jagavad oma tundeid.

Millised on põhilised erinevused koolisüsteemis?.

Eestis on haridust palju parem omandada. Türgis kirjutab õpetaja tarkuseterad tahvlile ja meie lihtsalt kirjutasime maha. Türgis õpitakse ülikooliski sageli sellist mudelit kasutades. Eestis on haridussüsteem väga erinev. Tudengid tahavad tegutseda – midagi ette võtta.

Õpetajad on olnud väga abivalmid. Meil õpetab Hagi Šein. Esimesel tunnil ütles ta meile, et oleme kolleegid ning me ei pea teda härraks kutsuma, ega kõnetama perekonnanimega, «lihtsalt öelge mulle Hagi». Selline suhtumine purustab jää inimeste vahel, see teeb sind vabamaks, loovamaks ja tegusamaks. Tehnika on BFMis väga kaasaegne, Türgis pidin tehnika kasutamise kaks kuud ette registreerima ja palvetama, et see oleks töökorras.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles