Tänane linnavolikogu erakorraline pidulik istung märkis 15 aasta möödumist praeguste linnaosade moodustamisest Tallinnas.
Tallinn tähistas linnaosade 15. aastapäeva
28. august 2008, 19:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna linnaosad hakkasid nüüdiskujul toimima 1. septembrist 1993, vahendas Raepress.
«Möödunud 15 aastat on andnud hulgaliselt kogemusi tänase haldussüsteemi tõhususe, selle tugevate ja nõrkade külgede kohta,» leidis erakorralise istungi kokku kutsunud linnavolikogu esimees Toomas Vitsut, lisades, et kasulik on teha kokkuvõte linnaosade toimimisest ja arutleda
edasiste arenguvõimaluste üle.
Istungil tegi tagasivaate linnaosade kujunemisele ja nende toimimisele TTÜ
haldusprofessor ja linnavolikogu endine esimees Sulev Mäeltsemees, kes leidis, et nõukogudeaegsete linnarajoonide piirid olid kunstlikud, ei järgitud piirkondade ajaloolise tausta, linnaehituse, elulaadi ja muude tegurite suuri erinevusi.
«1980. aastate lõpul alanud ühiskonna demokratiseerimise protsessis sai Tallinnas oluliseks eesmärgiks otstarbekate linnaosade moodustamine, eriti pärast 10. detsembril 1989 toimunud linnavolikogu valimisi. Oli ettepanekuid, et Tallinna peaks jagama mitmekümneks linnaosaks,» rääkis Mäeltsemees.
Linnaosade moodustamine oli pöördeline otsus, väitis haldusekspert, sest neile antud kohaliku elu korraldamise õiguse ja vastutusega jõudis omavalitsemine linnaelanikele lähemale.
«Sellist demokratiseerimise protsessi toetasid siis üksmeelselt linnavolikogu liikmed ja mitmes asumis aktiivselt tegutsenud kodanikuühendused,» tõdes Mäeltsemees.
Samas on volikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni hinnangul linnaosapõhine omavalitsusmudel jätkusuutlik vaid juhul, kui suurendatakse linnaosade halduskogude õigusi ja vastutust.
IRLi fraktsiooni esimees ja Mustamäe halduskogu liige Matti Tarum peab vajalikuks anda halduskogule vetoõigus, mis lubaks mõjutada protsesse piirkonnas.
Reformierakonna fraktsiooni esimehe Remo Holsmeri meelest on tegelik ja juriidiline Tallinn täiesti erinevad ning viimane aeg oleks see erisus kaotada – moodustada Suur-Tallinn oma reaalselt toimivates piirides.
Ka sotsiaaldemokraatide arvates tuleks linna- ja linnaosade piire korrigeerida, et halduskulusid piirata. SDE on teinud ettepaneku suurendada linnaosade seas Kesklinna osatähtsust, liites sellega kogu Kristiine linnaosa ning Põhja-Tallinnast Kalamaja, Pelgulinna ja Kelmiküla asumi. Samuti soovitab SDE muuta Tallinn üheks valimisringkonnaks.
Keskfraktsiooni esimehena sõna võtnud Toomas Vitsut hindas linnaosade tähtsust demokraatliku elukorralduse alusena.
«Linnavõimu tsentraliseeritus oleks tänasel päeval kaasa toonud veelgi sügavamad probleemid rahva võõrandumisega võimust ning vähendanud võimalusi oma elu korraldamisel Eesti riigis kaasa rääkida,» ütles ta.
Linnavolikogu istungist võtsid osa ka linnaosade halduskogude liikmed ja
linnaosavanemad, kelle nimel kõnelnud Lasnamäe vanem Kalle Klandorf pälvis tugeva aplausi väitega, et probleeme tuleks lahendada seal, kus need tekivad.
«Kui kaotame linnaosad, siis kaotame informatsiooni kohtadelt,» sõnas Klandorf.