Kopli prügila hakkab päikest varjama

Uwe Gnadenteich
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Põhja-Tallinnas Maleva tänaval tegutseb ehitusjäätmete prügila, mis pidi suletama juba 2007. aastal. Nüüd lubatakse sulgemisaastaks 2016 ja selleks ajaks tohib mägi kasvada 30 meetri kõrguseks.

«See on jälle klassikaline näide riigi seadusloomest. Prügi on omavalitsuse territooriumil, aga riigikogus vastu võetud seadused on ajapikku võtnud omavalitsuselt kõik hoovad selle tegevuse mõjutamiseks,» nentis Tallinn abilinnapea Arvo Sarapuu.

Keskkonna ja jäätmete valdkonda kureeriv abilinnapea saab vaid keskkonnainspektsioonile kirju saata. Tallinna territooriumil asuvale prügilale linnavalitsus järelevalvet või ettekirjutusi teha ei tohi. Aga et midagi tuleks teha, selles ei kahtle ei elanikud ega ametnikud.

Otse Kopli ehitusjäätmete prügila kõrvale jääval Neeme tänaval elav Jaanika näitas reedel Postimehele tema akendest ja aiast avanevat vaadet seal kõrguvale prügimäe nõlvale. Praeguseks on see 20 meetri kõrgune, aga riigi keskkonnaametnikud on andnud loa kasvatada seda veel kümme meetrit kõrgemaks.

«Ma ostsin selle maja 2004. aastal. Siis oli teada, et prügila suletakse aastal 2007. Kui see tähtaeg kätte jõudis, siis öeldi järgmiseks tähtajaks 2009. Kui see kell kukkus, ei saanud alguses üldse aru, mis toimub. Siis selgus, et oh jumal, prügila lahtioleku aega on pikendatud 2016. aastani,» meenutas Jaanika.

Siiani ebameeldivasse naabrusse rahulikult suhtunud naine leidis, et nüüd hakkab küll mõõt täis saama, sest pole ju mingit garantiid, et prügila ka siis tegelikult suletakse. Praegu tundub, et see asi jääbki veel kestma.

«2004. aastal ma nägin veel oma aiast, kuidas suured laevad merel sõitsid. Õues seistes oli laevade ülemine osa näha. Nüüd tundub, et varsti ei näe enam isegi päikest, merest rääkimata,» rääkis Jaanika.

Merevaatest tema ja ta naabrid isegi ei unista enam. Prügila annab põhjust muretsemiseks palju proosalisemate asjade pärast. «Eelmisel ja üle-eelmisel suvel oli siin vahel ikka selline hais, et ei saanud õuegi minna. Ehitusjäätmetest küll sellist lehka ei tule. Ja kui  koera aia taha jooksma lasksin, siis esimese asjana leidis ta mingi poolmädanenud hobusekabja. Aga selle haisu peale tõusis väga kõva kisa ja siis see lõpetati ära,» lausus Jaanika.

Tema maja tagusel nõlval on näha kiletükke, paberit ja muud sodi, mida tuul edasi kannab. Eelmisel reedel, kui Postimees seal käis, oli Jaanika sõnul pilt veel väga ilus. Kui kõva tuul on, siis ei ole mitte ainult prügila nõlv sodi täis, vaid kõik aiad ka. Praht lendab ka teisel pool tänavat olevate majade aedadesse.

Iroonia tipp on see, kui fotograafi objektiivi ette jäi kooliõpilase töövihik, mille säilinud lehtedel räägitakse just keskkonna hoidmisest ja kaitsmisest.

Prügimäe nõlvast üles ronides jääb kõigepealt silma auto, millelt loobitakse maha puuoksi, millel lehed küljes. Oksahunnik on nii suur, et see pole ilmselt esimene autotäis, mis ehitusjäätmete hulka on sattunud.

Mingit ebameeldivat lõhna eelmisel nädalal prügila ümber tunda ei olnud, kuid Põhja-Tallinna vanema Karin Tammemäe sõnul kaebavad inimesed tihti prügilast tuleva haisu peale.

«Meie poole pöördusid kodanikud erinevate kaebustega prügila tegevuse suhtes. Kurdeti müra, tolmu ja sealt leviva haisu üle ja meil tekkis tõsine kahtlus, kas prügilasse ladestatakse ainult ehitusjäätmeid, nii nagu on prügila omanikul õigus teha, või on sinna ladestatud ka midagi sellist, mis levitab haisu ja mida seal olla ei tohiks,» rääkis Tammemägi linnavalitsuse pressikonverentsil.

Nii viiski linnaosavalitsus läbi küsitluse, mis puudutas Kopli prügila mõju Põhja-Tallinna elukeskkonnale. «Küsitlusele vastas 430 inimest eelkõige prügila lähiümbrusest – Neeme, Uus-Maleva ja Maleva tänavalt, samuti Amburi ja Laevastiku tänavalt. Vastajaid oli ka mujalt, aga nende tänavate elanikke puudutab Maleva 4 asuv prügila kõige rohkem,» ütles Tammemägi.

Inimeste hirme ja soove kajastav küsitlus korraldati tema sõnul selleks, et veenda riigi keskkonnaametit ja keskkonnainspektsiooni vajaduses sulgeda prügila varem, kui praegu sellele antud luba ette näeb.

«Oleme korduvalt pöördunud riigi keskkonnainspektorite poole. Nad on seal käinud, aga pole eriti suurt huvi üles näidanud. Kuid tundub, et nende huvi peaks olema tunduvalt suurem, sest kaebused prügila tegevuse kohta ei lakka ja inimestelt laekunud fotomaterjalid räägivad selget keelt, et sinna ei ladestata ainult ehitusmaterjale. Seal on viiteid ka toidujäätmetele, biojäätmetele ja võib-olla ka erinevatele kemikaalidele, mis ei tohiks prügilasse jõuda,» kinnitas linnaosavanem.

Keskkonnaametnikud kinnitasid Postimehele, et prügilas on kõik korras ja seal seadust ei rikuta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles