Lõõniku kutsus Tallinna linnavalitsusse tööle Klandorf

Andres Einmann
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valeri Lõõnik.
Valeri Lõõnik. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Maadevahetuse protsessiga tuntuks saanud Harju maakohtu endise kohtuniku Valeri Lõõniku sõnul kutsus teda Tallinna linnavalitsusse tööle abilinnapea Kalle Klandorf.

1. oktoobrist Keskerakonna esimehe, Tallinna linnapea Edgar Savisaare õigusnõunikuna töötava Lõõniku sõnul tunneb ta endise miilitsa ja politseinikuna Klandorfi juba üle 20 aasta ja ilmselt seetõttu tegi Savisaar talle tööpakkumise Klandorfi kaudu. Ta märkis, et sai pakkumise linnavalitsusse tööle tulla septembri keskel.

«Edgar Savisaare endaga pole mul mingeid suhteid olnud juba alates 1996. aastast, kui ma enne kohtunikuna tööle asumist Keskerakonda kuulusin. Tunnen Savisaart küll 1996. aastast, kuid sellest alates ei ole ma teda kordagi isegi silmast-silma näinud, esimest korda kohtusime taas linnavalitsuses, kui ma tööleasumise asjus temaga rääkimas käisin,» ütles Lõõnik Postimehele.

Lõõniku sõnul ei ole ta linnavalitsusse mingi konkreetse asjaga tegelema palgatud.

«Minu ametinimetus on linnapea Edgar Savisaare õigusnõunik ning ma tegelen üldises plaanis kõigi õigusalaste küsimustega. Mida ma igapäevaselt teen, ei ole mul tarvis kellelegi ette kanda. Õigusalast tööd jätkub igal pool, õigusalaseid probleeme tuleb ette igas ettevõttes ja äriühingus, polegi vist valdkonda, kus nende küsimustega ei tule tegeleda,» sõnas Lõõnik.

Seda, et Tallinna linnavalitsuses töötab ka Ester Tuiksoo, kelle ta maadevahetuse süüasjas õigeks mõistis, kuulis Lõõnik enda sõnul esimest korda alles eile.

«Ma pole pärast kohtuotsust 19. juunil 2012 ühtegi kohtualust näinud. Ma ei ole teda seni kordagi linnavalitsuses näinud. Mul oli kohtunikuna töötamise ajal kokku 3000 kohtualust 17 aasta jooksul, kas ma pean siis kõigi nendega pärast seda kohtuma ja arutama, kuidas käsi käib? Mingi seose tõmbamine maadevahetuse kohtuotsuse ja meie mõlema linnavalitsuses töötamise vahel on meelevaldne,» lausus ta.

Praegu on Lõõnikul töövõtuleping Tallinna linnavalitsusega kolmeks kuuks kuni aasta lõpuni.  Tema sõnul selgub aasta lõpus, kas ta pikendab lepingut. «Eks elu näitab, aga kui ma oma tegevusega Tallinna linnale kahju ei tee, siis ma arvan küll, et ma töötaksin edasi. Mis ma ikka kodus istun, vahiksin telekat, viskaksin pikali ja nii ei viitsigi enam midagi teha. Ma olen 40 aastat õigus- ja korrakaitsealast tööd teinud ja teeksin seda hea meelega edasi,» lausus ta.

Oma töötasu suurust Lõõnik ei soostunud avalikustama. «Kui linnavalitsus ise ütleb, las ta siis ütleb. Aga ma olen pakutud tasuga rahul,» ütles ta.

Lõõnik on alates esmaspäevast, 13. oktoobrist Keskerakonna liige. Ta kinnitas, et parteisse astumiseks ei avaldanud talle keegi survet.

«Keegi ei öelnud mulle, et sa pead parteisse astuma. Aga kuna ma olin aastatel 1996-1997 Keskerakonnas ja kui anti avaldus, siis ma mõtlesin, et mis seal ikka, kaotada pole mul midagi, saab vähemalt inimestega suhelda,» ütles Lõõnik.

Eesti Päevalehe andmetel ütles Lõõnik eile, et ta ei ole erakonna liige. Ekskohtuniku sõnul ütles ta seda sellepärast, et ei olnud teadlik oma parteisse astumise avalduse rahuldamisest.

«Avalduse kirjutamine ei tähenda seda, et mind vastu võetakse. Kuna olen mitmed kümned aastad õigusalal töötanud, siis ma tean, et kui inimene kirjutab ametiasutusse avalduse, siis ta saab alles 30 päeva jooksul vastuse, kas avaldus rahuldatakse või mitte. Ka politseis on nii, et kui tehakse kriminaalasja algatamise avaldus, on aega algatamist otsustad kümme päeva. Sellepärast ma ei osanud öelda, kas ma olen partei liige või ei ole. Eile ma veel ei teadnud, et juhatus oli mind esmaspäeval erakonda vastu võtnud, seda polnud mulle keegi öelnud. Avalduse kirjutasin juba pool kuud varem,» ütles Lõõnik.

Lõõniku sõnul oleks ta valmis ka järgmisel kevadel toimuvatel valimistel riigikogusse kandideerima, kui talle sellist võimalust pakutaks.

«Mul on 40 aastat miilitsa ja politsei staaži. Vene ajal olin ametikohtadel alates miilitsainspektorist kuni valitsuse ülemani ja vabariigi ajal olin politseiprefekt. Kohtunikuna on mul kogemust 17 aastat. Õigusalaseid küsimusi oleks vaja riigikogus lahendada küll, minu teada peale Rait Maruste riigikogus rohkem endisi kohtunikke polegi. Näiteks vajaksid lahendamist politsei küsimused,» märkis ta.

«Enne pensionile minekut arutasin kohtus ühte roolijoodiku asja, seda uuriti politseis ikka väga kaua. Küsisin prokuröri käest, miks seda nii kaua uuritakse ja tema ütles, et uurijaid ei ole. Põhimõtteliselt saaks sellise asja 3-4 päevaga ära menetleda. Puhud ampulli ja on kohe vastus käes, mõned dokumendid juurde ja asi korras. Lehest võib lugeda, et iga päev jääb vahele 20-30 roolijoodikut, aga kui palju neist õigeks ajaks kohtusse jõuab, kes seda teab,» ütles ta.

Enne kohtunikuks saamist töötas Lõõnik aastatel 1969-1991 siseministeeriumis, seejärel 1991-1995 politseiametis ning oli aastatel 1995-1997 Kadrina vallavanem. Pensionile suundus ta oma 68. sünnipäeval 8. juulil.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles