Tallinna Vesi nõuab Eesti riigilt 90 miljonit eurot

Uwe Gnadenteich
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Vee joogiveekraan vanalinnas.
Tallinna Vee joogiveekraan vanalinnas. Foto: Toomas Huik

AS Tallinna Vesi alustas rahvusvahelist arbitraažimenetlust Eesti Vabariigi vastu.

AS Tallinna Vesi ja Hollandi Kuningriigis registreeritud aktsionär United Utilities (Tallinn) B.V. alustasid Eesti Vabariigi vastu rahvusvahelist arbitraažimenetlust Hollandi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu rikkumise tõttu.

Lepingule alla kirjutanud poolena võttis Eesti Vabariik endale kohustuse tagada lepinguga kaitstud investeeringute aus ja võrdne kohtlemine (fair and equitable treatment) vastavalt lepingus ettenähtud standardile. AS Tallinna Vesi hinnangul on Eesti Vabariik rikkunud lepingust tulenevat ausa ja võrdse kohtlemise kohustust, muutes seadusemuudatuste ja ametiasutuste tegevusega võimatuks veeteenuste hindade rakendamise kooskõlas ettevõtte erastamisel 2001. aastal sõlmitud teenuslepinguga, teatas ettevõte.

AS Tallinna Vesi on kolm aastat tulemusteta püüdnud jõuda Eesti Vabariigiga lahenduseni. 2014. aasta maikuus teavitas ettevõte Eesti Vabariiki võimalikust rahvusvahelisest arbitraažimenetlusest Eesti Vabariigi vastu juhul, kui viimane ei täida oma lepingust tulenevaid kohustusi. Tänaseni ei ole Eesti Vabariigil olnud võimalik oma kohustusi täita või ei ole riik seda teha soovinud.

Kuna Eesti Vabariik ei ole lepingust tulenevaid kohustusi täitnud, rakendas AS Tallinna Vesi oma lepingust tulenevat õigust alustada rahvusvahelist arbitraažimenetlust. AS Tallinna Vesi esitab nõude summas üle 90 miljoni euro kogu 2020. aastal lõppeva lepinguperioodi jooksul tekitatava kahju hüvitamiseks. See summa sisaldab üle 50 miljoni euro kahjusid, mis on juba tekitatud keeldudes kinnitamast tariifitõuse aastatel 2011–2013 ning selle jätkuvat mõju aastatel 2014-2020.

Rahvusvahelise arbitraažimenetluse näol on tegemist protseduuriga, kus sõltumatu rahvusvaheline vahekohus teeb vaidluse osas lõpliku otsuse. Vastavalt lepingule viiakse arbitraažimenetlus läbi Rahvusvahelises Investeeringualaste Vaidluste Lahendamise Keskuses (International Centre for the Settlement of Investment Disputes), mis on osa Maailmapanga Grupist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles