Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kalamaja kultuurioaasi asemele kerkib ärihoone

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Kavandatavad muudatused | FOTO: Pm

Seni edukalt avaliku ruumina toiminud Kultuurikatla Aed ehk Kanala Tallinnas Kalamaja serval leiab kurva lõpu – linn plaanib kehtestada detailplaneeringu, mille järgi võib sinna ehitada viiekorruselise büroohoone, seejuures on hoone täpne funktsioon avalikkusele teadmata.

Et ala detailplaneeringule on tehtud oluline muudatus, ei pane esmapilgul hästi tähelegi. Juurde on tekitatud vaid paar krundi piiri ja muudetud mõnda arvu. Samas tähendavad need väiksed muudatused tegelikkuses seda, et Kultuurikatla Aia asemele kerkib viiekorruseline ärihoone koos kahekorruselise maa-aluse parklaga. Ametliku planeeringu järgi on see võrreldav näiteks Stockmanni kaubamaja suuruse hoonega.

Kuna kõnealust krunti ümbritsevatele maatükkidele on planeeritud väga suured hooned kuni Kalamaja pargini välja, jääb selgusetuks, miks soovib linn väärtusliku munitsipaalmaa tüki maha müüa.

Tallinna linnaametnik, kes nõustus detailplaneeringut puudutavat kommenteerima vaid anonüümseks jäädes, näeb linna vargsi tegutsemise taga vajadust leida raha, et minna edasi juba 2011. aastal valmima pidanud Kultuurikatla venima jäänud ehitusega. «Selle ehitusmaksumust hinnati valesti. Kultuurikatel on projekt, kus on väga palju erilahendusi. Ja nüüd on sisuliselt niimoodi, et selleks, et Kultuurikatel lõpuni ehitada, peab linn leidma uusi rahastamisvõimalusi,» võttis linnaametnik jutu kokku.

Olgugi et vähemalt seaduse järgi on planeerimine praegu avaliku arutelu faasis, on tema sõnul juba kõrgemal tasandil otsustatud, et Kultuurikatla Aia kohale kerkib 13 300-ruutmeetrine büroohoone, ning seda otsust lihtsalt üritatakse varjata.

Kui veel paar aastat tagasi pidi detailplaneeringu järgi krundile kerkima Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) juurdeehitis, siis nüüd võib muuseum laienemise mõtted unustada. «Linn on teinud otsuse, et ei suuda veel ühte muuseumi välja ehitada,» põhjendas otsust Postimehega kõnelenud Tallinna linnaametnik.

Veelgi enam, mitte ainult EKKMi juurdeehitus pole küsimärgi all, vaid muudatus võtab muuseumilt ära ka juba praegu kasutatava maa. EKKM on 2012. aastast taotlenud seda ala endale rendile ning de facto seda ka kasutanud. Seal praegu asuvad garaažid on EKKMile eluliselt vajalikud: neis asub raamatupood Lugemik, väike stuudio, laod ja töökojad. Tekitatud uue krundi sisse on arvestatud ka estakaadi merepoolne osa, mida muuseum kasutab näitusepinnana.

EKKMi tegevjuht Anders Härm ei ole asjade käiguga absoluutselt rahul. «Me oleme sihtasutuse Tallinna Kultuurikatel rentnikud. Tegelikult oleks nende kohus seista selle eest, et see maa jääks kultuurile, mitte ei läheks äripinnaks. EKKMil on tulevikuplaan olemas, et see juurdeehitus võiks kunagi sündida,» ütles Härm ning lisas, et keegi ei ole neid muudatustest informeerinud.

Linnalt pole EKKM juurdeehituseks vahendeid küsinud, küll aga on soovinud kasutada lepingu alusel seda ala, mille Kultuurikatel on EKKMile kasutada andnud.

Et kultuurilise otstarbega krundi otstarvet on muudetud ning sinna kerkib tulevikus ärihoone, on Härmi sõnul murettekitav. «Seda ei saa pidada ei millekski muuks kui lihtsalt salakavalaks plaaniks, et mingisuguseid arenguid varjata,» rääkis Härm nõutult – ühe näpuliigutusega üritatakse maa funktsioone ümber mängida. Seetõttu on EKKMi eestvedaja kindel, et alatud võtted tuleb nähtavale tuua.

Eriti selles valguses, et detailplaneeringu kehtestamisel muutub EKKMi tegevus seal võimatuks. Et linn nii olulist krunti kiirustades ja avalikkuse eest varjatuna maha ei müüks, on MTÜ Telliskivi Seltsi liikmed esitanud linnaplaneerimisametile terve hulga argumente, miks pole õige ehitada Kultuurikatla Aia asemele suurt büroohoonet.

Kuna kõrvalasuvale krundile juba kavandatakse sama planeeringuga mahukat 16 500-ruutmeetrist ärihoonestust, ei saa Kultuurikatla Aia alale planeeritava hoone olulisust põhjendada ärimaa vajadusega piirkonnas, on selts seisukohal.

Seltsi liikmed toovad esile, et kogu Kalamaja mereäärse osa kehtivates ja menetletavates planeeringutes ei ole sisuliselt enam jäänud kohti avalikele või poolavalikele puhkealadele. Mida enam detailplaneeringuid ellu viiakse, seda enam aga kasvab vajadus sedalaadi ruumi järele ning tihedalt asustatud alal on autovaba ja puhkeotstarbeline ruum hädavajalik.

Telliskivi selts rõhutab sedagi, et planeeringus on käsitlemata juurdepääsud suure ärihoone kahekorruselisele maa-alusele parklale.

Kultuurikatla juhatuse esimees Väino Sarnet ei kinnitanud väidet, et linn müüb olulise avaliku maa selleks, et rahastada venima jäänud Kultuurikatla ehitust. Ta nentis, et Kultuurikatel nõuab palju raha ja et selle rahastus on linnavolikogu poolt otsustatud juba tänavu juunis. Kust raha leitakse, seda ta ei tea. Kavandatavat ärihoonet puudutavale küsimusele vastas ta, et Kultuurikatla jaoks on oluline, et neil oleks kliente, ning sellele aitab kaasa, kui ümbruskond on korras.

Tagasi üles