Igal sügisel ilmuvad Viimsi valda uduse pilgu ja kummalise käitumisega «seenelised», kes korjavad nii oma tarbeks kui edasi müügiks joovastavaid aineid sisaldavaid seeni.
Turvafirma püüab Viimsi vallas narkoseenelisi
Kuna seened sisaldavad narkootilise toimega aineid, on nende korjamine ja tarvitamine seadusega keelatud ning keelust kinni pidamist jälgib Viimsi vallas korrakaitsega tegelev turvafirma G4Si patrull.
«Seoses narkoseente korjamisega lisandus Viimsi patrulliringi kolm uut objekti: Seenepõld 1, Seenepõld 2 ja Seenepõld 3. Alates septembri keskpaigast on patrullipäevikus pea iga päev mõni kanne seeneliste kohta,» ütles G4Si kommunikatsioonispetsialist Esme Kassak.
«Seeni korjatakse oma tarbeks või käest kätte müümiseks. Kuid seenejoove on väga
ohtlik, selle mõjul käituvad inimesed väga veidralt. Minult on näiteks palutud, et aitaksin
sõbra seljakotist välja või asuksin kodanikul sokke jalast võtma,» rääkis Viimsis patrulliv G4Si turvatöötaja Raul Kukk.
Ta lisas, et turvafirma koostöö politseiga on väga hea ja reageeritakse väga kiirelt. Üldiselt seenelised juba teavad, et neil hoitakse silma peal ja lähenevat patrulli nähes
püütakse kiirelt jalga lasta. 29. septembril kella 13 paiku õnnestus G4S patrullil kaks seeni korjanud isikut koos seentega kinni pidada ja politseile üle anda.
Narkoseened teevad muret ka politseile. «Tegemist on väga mürgiste seentega, mis mõjuvad rängalt tervisele. Inimesed, kes neid seeni tarvitavad, seavad lisaks enda elule ohtu ka kaaslaste turvalisuse, kuna seente tarvitamisega kaasnevad kõrvalmõjud nagu psüühika häired võivad muuta käitumise väga ettearvamatuks. Tervisehädadest võivad seente söömisega kaasneda ka krambid ning koordinatsioonihäired,» ütles Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Kaido Kõplas.
«Hallutsinogeenseid ning keelatud ainete nimekirjas olevaid ained nagu näiteks psilotsübiin sisaldavate seente omamine, tarvitamine (ilma arsti ettekirjutuseta) ning edasiandmine teistele on keelatud ning toob kaasa süüteomenetluse. Suures koguses kirjeldatud keelatud seente käitlemise korral võib süüdimõistmisel inimest oodata maksimaalselt kuni kümneaastane vangistus,» hoiatas Kõplas.