Linnavalitsus leevendab uute korterite rajamisel esitatavaid nõudeid

Uwe Gnadenteich
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kortermaja Kristiina tänaval.
Kortermaja Kristiina tänaval. Foto: Erik Prozes

Tallinna linnavalitsus leevendab seni kehtinud nõuet, et elamus peab ühe korteri kohta olema vähemalt 90 ruutmeetrit maapealset brutopinda.

«Tallinna linnas on pikalt olnud väljakujunenud tavaks, et uute korterelamute kavandamisel või olemasolevate hoonete rekonstrueerimisel korterelamuteks arvestatakse vähemalt 90 ruutmeetrit maapealset brutopinda korteri kohta. Maapealse brutopinna hulka arvestatakse lisaks korteripinnale muuhulgas ka trepikojad, liftišahtid ning muud tehnoruumid. Nõude rakendamine on olnud tingitud soovist mitmekesistada ehitatavate korterite valikut ja selle abil parendada Tallinna toimimist inimsõbraliku elukeskkonnana,» seisab istungi materjali seletuskirjas.

«Linnaplaneerimise amet on koostöös arendajate ja arhitektidega senise korra läbi vaadanud. Arvestades seda, et turul on suur nõudlus just väiksemate korterite järele, siis otsustas amet sellest nõudest loobuda, et anda arendajatele võimalus ehitada väiksemate korteritega maju,» rääkis abilinnapea Taavi Aas  linnavalitsuse pressikonverentsil.

Ta lisas, et kuna väikeste korterite järele on tugev nõudlus, siis loodab linnavalitsus, et tänu sellele muudatusele saavad paljud inimesed kas siis soetada endale oma elamispinna või üürida taskukohase korteri.

«Siiamaani on tõepoolest lähtutud sellest keskmisest 90 ruutmeetrist. Paraku ei ole me majanduskriisist nii kiiresti välja tulnud kui me oleksime tahtnud ja nõudlus väiksemate korterite järele püsib Eestis kõrge. Kuna arendajad on ka varem meie poole pöördunud, et võiks selle punkti uuesti läbi vaadata, siis linnaplaneerimise amet tegi seda ja leidis, et see oleks õige otsus, mis kindlasti aitab Tallinna korteriturgu arendada. Sellest on kasu noortele, kes võib-olla vajavad elu alustamiseks väiksemat korterit. Või eakatele, kes on mures üüri või kommunaalmaksete suuruse pärast suurtes korterites ja kes võib-olla tahaksid kolida väiksemasse korterisse. Ja ma loodan, et väiksemate korterite ehitamise võimaldamine aitab ka üüriturgu Tallinnas edasi. Lähemates riikides on üürikorterite osakaal korteriturust väga suur, Eestis meil seda ei ole,» lausus Aas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles