Tutto Verdi: Aida (Aida)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Novembris 1869 palub Egiptuse asekuningas Ismail Pasha Giuseppe Verdit kirjutada hümni Suessi kanali avamise puhuks. Algul helilooja keeldus ettepanekust, vastates, et ei ole tavaks kirjutada muusikat sellise sündmuse jaoks, kuid sellest hakkab arenema idee uue ooperi kirjutamiseks. Asekuningas saadab Pariisi egüptoloogi Auguste Mariette'i, kes esitleb Aida teemat Verdile. Helilooja jääb talle esitatud ooperi teemaga nõusse. Aida esietendus toimub Kairo ooperiteatris 24. detsembril 1871. aastal. Verdi esietendusele ei tule. Ta külastab aga Aida esietendust Itaalias, mis toimub Milano La Scala ooperiteatris 8. veebruaril 1872. aastal.
I vaatus. Memfise kuningapalee. Jumalanna Isis on oma oraakli abil valinud noore kapten Radamèse Egiptuse armee juhatajaks eelseisvas sõjas etiooplaste vastu. Radamès loodab, et võidu korral õnnestub tal abielluda etiooplasest orjatari Aidaga. Keegi ei tea, et naine on tegelikult Etioopia kuninga Amonasro tütar. Aidat ennast painab valik - armastus Radamèse vastu või solidaarsus oma rahvaga. Tseremoonial annab preester Ramfis Radamèsele üle pühad relvad, mida lahingus kasutada.
II vaatus. Pärast egiptlaste võitu hakkab Egiptuse kuninga tütar Amneris Aidat küsitlema ja sunnib teda paljastama oma armastust Radamèse vastu, keda Amneris tahab endale. Kui etiooplastest vange viiakse vaarao ette, märkab Aida teiste seas oma isa, keda keegi teine ära ei tunne. Radamès korraldab vangide vabastamise ning Egiptusesse jäävad pantvangideks ainult Aida ja Amonasro. Vaarao kingib võidu eest tänuks Radamèsele oma tütre käe, kuid see alarmeerib Radamèst ja Aidat.
III vaatus. Pulmade eelõhtul läheb Amneris Isise templisse, et abielule õnnistust paluda. Läheduses ootab Aida Radamèst, et oma isa käsul välja pressida egiptlaste järgmisest lahinguplaanid etiooplaste vastu.. Kui Aida küsib Radamèselt, kas neil on võimalik ohutult koos Egiptusest põgeneda, avaldab mees armee nõrgad kohad, mispeale Amonasro tuleb peidust välja ja paljastab oma tõelise identiteedi. Kui Amneris ja Ramfis Radamèsele peale satuvad, võtab mees kogu süü endale ja aitab Aidal ning Amonasrol põgeneda.
IV vaatus. Radamès peab ilmuma preestrite tribunali ette süüdistatuna riigireetmises. Amneris pakub pääsemisvõimalust, kui Radamès hülgaks põgenenud Aida, kelle isa on lahingus langenud. Endine väepealik keeldub pakkumisest ja ta mõistetakse surma. Ta müüritakse Vulcani templisse, kust ta leiab eest Aida, kes on valmis temaga koos surema. Kui nad taas kinnitavad oma armutõotusi, laskub nende haua kohale Amneris, kes ahastades nende eest palvetab.
1871
Libreto: A. Ghislanzoni
Dirigent: Antonino Fogliani
Lavastaja: Joseph Franconi Lee
Osades: Carlo Malinverno, Mariana Pentševa, Susanna Branchini, Walter Fraccaro, George Andguladze, Alberto Gazale