Kaameratega enam piiluda ei saa

Uwe Gnadenteich
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oomipoe valveseadmete projektijuhi Mati Salmi sõnul on IP-kaamerate käsitsemine tehtud tarbija jaoks hästi lihtsaks, see aga võimaldab ka turvameetmeid eirata.
Oomipoe valveseadmete projektijuhi Mati Salmi sõnul on IP-kaamerate käsitsemine tehtud tarbija jaoks hästi lihtsaks, see aga võimaldab ka turvameetmeid eirata. Foto: Martin Ilustrumm

Kui nädal tagasi võis veebist vaadata paljude valvekaamerate pilti, siis praeguseks on turvameetmeid parandatud. Meeles tasub siiski pidada, et turvarisk pole mitte IP-kaamera, vaid inimene.

Postimees kirjutas eelmisel nädalal IP-valvekaameratest, mis oskamatul käsitsemisel võivad hoopis ise turvariskiks osutuda. Praeguseks on suurem osa kaameratest juba ümber seadistatud, nii et kõrvalised isikud nende edastatavat pilti enam ei näe.

Oomipoe valveseadmete projektijuht Mati Salm selgitas, et IP-kaamera on oma olemuselt väike arvuti ning nagu arvuti kasutamisel ikka, kiputakse kasutajanimede ja salasõnadega hooletud olema. «IP-kaamera ühendatakse kas kodusesse või firma arvutivõrku nagu tavaline arvuti. Sel on kindel IP-aadress ja sellega saab üle arvutivõrgu suhelda. IP-kaamera eeliseks on see, et enamikus kohtades on arvutivõrk juba olemas, kaamera tuleb lihtsalt võrku ühendada ja see ongi kohe kasutatav,» rääkis Salm.

IP-kaamerad jagunevad tema sõnul laias laastus kaheks. Ühed sobivad rohkem nii-öelda beebimonitoriks ehk lihtsaks jälgimiseks. Nende kaamerate pilti saab üle interneti vaadata. Paljudel neist on ka wifi-ühenduse võimalus – tuleb vaid kaamera ja ruuteri vahel ühendus luua ja muud pole vaja.

Teised, tõsisemad kaamerad on mõeldud selleks, et nende pilti ka salvestada. Selleks on olemas eraldi salvestid, mis tuleb samuti arvutivõrku ühendada ja mis siis kaameratega üle võrgu suhtlevad.

«IP-kaamera ja vana analoogkaamera peamine vahe on selles, et see infohulk, mis kaamerast saadakse ja salvestile edastatakse, on IP-kaameral oluliselt suurem. Analoogkaamera pilti väga palju suurendada ei saa, IP-kaamera pilti saab aga tublisti suurendada, ilma et midagi kaotsi läheks,» rääkis Salm.

Ta näitas IP-kaamera salvestust ühest kaubanduskeskusest. Sealse kaamera pildi täpsus on hirmuäratav. Piltlikult võib öelda, et kui kaamera on nii kaugel, et inimene seda vaevu näeb, siis kaamera näeb inimest väga hästi ning märkab ja vajadusel salvestab väikseimadki detailid, millest võib hiljem pilti suurendades täpse ülevaate saada.

«Eks nii kodudes kui firmades, kui välja arvata võib-olla kaubanduskeskused, kus mõni turvamees 24/7 otsepilti jälgib, kaamerate pilt lihtsalt salvestatakse. Ja kui on midagi kahtlast juhtunud, siis hakatakse salvestust vaatama. Vanade analoogkaameratega kipubki see häda olema, et kaamerad olid, midagi need salvestasid ka, aga pildist midagi eriti aru ei saa,» lausus Salm.

Seetõttu muutuvadki järjest populaarsemaks IP-kaamerad. Aga nagu laiatarbekauba puhul ikka, üritatakse nende kasutamine tarbijale hästi lihtsaks teha. Salm näitas, kuidas odava IP-kaamera pilti saab nutitelefonist vaadata. Telefoni seadistamine selleks oli imelihtne, veel lihtsamalt sai seda teha kasutajanime ja parooli määramata jättes.

Niimoodi kaameramüüja sõnul turvariskid tekivadki. Ta lisas, et eks iga kaamera ole teatud oskustega inimesele kindlasti ka häkitav. Iseküsimus on, kui osav häkker peab selleks olema ja kas asi on ka vaeva väärt. Salmi sõnul riputavad inimesed sageli näiteks Facebooki enda kohta tunduvalt rohkem infot, kui ükskõik milline turvakaamera suudaks edastada, ja selles ei näe keegi vähimatki probleemi.

Kõik eksperdid, kellega Postimees IP-kaamerate teemal vestles, tõdesid, et suurim turvarisk ka IP-kaamerate puhul pole mitte tehnika, vaid ikka inimene ise.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles