Fotod: kriminaaldraama Mustpeade majas

Mariann Prooses
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

 Tallinna Mustpeade majas esietendus kolmapäeval Indrek Hargla kirjutatud krimilavastus «Viimane mustpea». Lavastusega tähistab Mustpeade maja oma nimipühaku, Püha Mauritiuse päeva.

 

Etendus «Viimane mustpea»  viib külastaja keskaegsesse Tallinna, Mustpeade vennaskonna tegevuse keskmesse, kus ootamatute sündmuste vallandudes avaneb kogu publikut kaasav kriminaaldraama. 

Osalusdraama võtteid, kus tegevus ei toimu üksnes laval, vaid näitlejad liiguvad etenduse käigus publiku seas, on lavastaja Tanel Saare sõnul kasutatud ka varem ning selles pole midagi uut. «Publikut kõnetatatakse etenduse ajal kui linnarahvast, kes koos näitlejatega liiguvad ühest saalist teise, soovi korral on võimalik laenutada etenduse ajaks keskaegsed rõivad.»

Mustpeade vennakond oli 15. sajandil asutatud vallalisi kaupmehi ühendav organisatsioon, mille kaitsepühakuk Püha Mauritius oli legendi järgi Aafrikast pärit mustanahaline Rooma sõjamees ning üks varakristlikest märtritest, kelle mälestuspäeva peetakse  22. septembril. Lavastuse kirjutaja, Indrek Hargla sõnul ei maksa lavastusest otsida ajaloolist tõde, tegemist on lühikese fantaasiaetüüdiga. «Projekt sündis koostöös Tallinna Filharmooniaga, kes tellis loo, seades tingimuseks seotuse Mustpeade maja ja selle ajalooga,» selgitas Hargla. 

Küsimuse peale, kui seotud on mustpeade krimilavastus apteeker Melchiori lugudega, kus keskaegne aines on seotud krimidraamaga,  vastab Hargla, et apteeker Melchiori seekord otsima minna ei maksa. «Melchiorit paaril korral etenduses küll mainitakse, kuid keskne tegelane ta ei ole, tegemist on siiski täiesti eraldiseseisva, üksnes Püha Mauritiuse tähtpäevaga seotud lavastusega.»

Etendusse on põimitud nii keskaegset muusikat kui tantsu. Publik võib tantsust osa saada nii etenduse ajal kui ka peale etendust, mil tantsuõpetaja Julia Christie käe all on võimalik õppida keskaegseid ringtantse. Etenduse muusika on kirjutanud Tõnis Kaumann, musitseerib keskaja muusika ansambel Rondellus. Teksti autor on Indrek Hargla, muusika kirjutanud helilooja Tõnis Kaumann, tantsuseade Julia Christie Amorilt ja lavastuse kunstnik on Liivika Põvat-Straus. Põneva krimiloo esitavad Tanel Saar, Meelis Põdersoo, Martin Kõiv ning naispeaosas särab «Padjaklubi» täht Katariina Ratasepp (VAT-teater).

Järgmised etendused toimuvad Mustpeade majas 3. ja 5. oktoobril. «Esialgse kava kohaselt oleme planeerinud ainult kolm etendust, kuid nähtavasti mustpeade seiklused nende kolme etendusega ei lõpe, vaid neid saab laval näha ka edaspidi,»  on lavastaja Tanel Saar positiivne. 

 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles