Noor tallinlanna on teist nädalat teadmata kadunud

Üle-eelmise nädala keskel hakati sotsiaalvõrgustikes agaralt levitama teadet, et Tallinnas on kaduma läinud Jekaterina Sjomina: viimati oldi temaga suhelnud 2. septembril umbes kell üheksa hommikul, samal õhtul aga ei läinud ta lasteaeda lapsele järele. Teate kõrval olid pildid kenast brünetist naisest. Ühel fotol seisis ta auto kõrval, millega olevat kadumispäeval sõitnud.

Kolmapäeval, 3. septembril, avaldas politsei järgmise teate: «Politsei otsib 23-aastast Jekaterinat, kes lahkus kodust Tallinnas [Lasnamäel] Kivila tänaval eile hommikul. Jekaterina on umbes 170 cm pikkune ja keskmise kehaehitusega. Tal on pikad pruunid juuksed ja helesinised silmad. Jekaterina sõitis kodust lahkudes tumeda maasturiga Lexus. Politsei palub kõigil, kes võivad teada Jekaterina asukohta, helistada telefonidel 612 4834 või 110.»

Päev hiljem levis internetis kuuldus, et Sjomina elukaaslane ja tema lapse isa, 28-aastane Viktor Aleškovski, olevat leitud ülespooduna.

Kummalised sõnumid

Seda infot kinnitas ka politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja. «Politsei otsib jätkuvalt Jekaterinat, kelle kadumisest lähedased politseile teisipäeval teatasid,» sõnas ta 8. septembril. «Neljapäeval [4. septembril] leiti Lasnamäe tühermaalt Jekaterina elukaaslase surnukeha. Surma asjaolud viitavad enesetapule. Politsei püüab selgitada nende kahe juhtumi võimalikke seoseid.»

Nagu sellistel juhtudel ikka, hakkas tragöödia kiiresti mattuma kõikvõimalike kuulduste ja oletuste võrku. Et teha vahet enam-vähem usaldusväärsetel faktidel ja tühjal kõmul, pöördusin kommentaaride saamiseks Sjomina hea sõbranna poole. Ksenia Olev, kes muuhulgas interneti kaudu sõbrannat aktiivselt otsis, sõnab, et kuulis juhtunust ühena esimestest, ühise sõbra Dmitri käest.

Sotsiaalvõrgustikes levis teade, et kadumispäeval ei olevat Sjomina ilmunud tööle Maksimarketi infoosakonda, aga Olev kinnitab, et see päev oli sõbrannal üldse vaba.

Olevi sõnul helistas talle 2. septembril kella viie paiku Dmitri, kes oli mures, et Jekaterina, kes oli hommikul lubanud temaga kokku saada, on kuhugi kadunud. Samuti polnud Dmit­ri teda terve päeva kätte saanud – telefon oli välja lülitatud.

Olev lisas, et Dmitri saatis talle ka viimased sõnumid, mille oli saanud hommikul Sjominalt sotsiaalvõrgustikus. «Need olid väga imelikud, mitte tema moodi, nagu poleks ta neid ise kirjutanud.»

Olevi teada viis Sjomina tol hommikul nelja ja poole aastase poja lasteaeda ning läks siis tagasi koju, kust saatiski Dmit­rile nood sõnumid.

«Tal olid selleks päevaks väga suured plaanid, sest päev hiljem, 3. septembril, oli tal sünnipäev,» meenutas sõbranna. «Nii et tal oli vaja sõita mitmesse kohta, aga nagu hiljem välja selgitasime, ei jõudnud ta neist ühtegi.» Olev kahtles selleski, kas Sjomina sõitis kodunt minema oma autoga, sest kontakt temaga kadus pärast Dmitri sõnumeid, mil naine oli oletatavasti kodus.

«Keegi ei tea, kes autot juhtis. Järelikult on kadumiskoht korter, sest pole teada, kas ta sealt välja läks. Kui oleks läinud või ise kuhugi sõitnud, oleks ta ju asjad kaasa võtnud. Aga tema kadus ilma koti, rahakoti, ID-kaardi, juhitunnistuse, rahata. Isegi kui ta oleks dokumendid maha unustanud, oleks ta võtnud kaasa kas või krediitkaardi – see oli tal alati kaasas,» rääkis sõbranna.

Päev pärast Sjomina kadumist leiti seesama fotolgi näha olev Lexus: sõbranna ütleb, et naise isiklik auto leiti Mustamäelt Vilde tee 56 maja hoovist, hiljem viidi see aga politsei valve alla.

Olev hakkas otsekohe aktiivselt sõbrannat otsima. Algul panid Sjomina sõbrad linnas üles otsimiskuulutusi ja levitasid infot internetis. Siis hakkasid abi pakkuma juba võõrad inimesed. Vabatahtlikud kammisid läbi metsatukki, tühermaid, veekogude ümbrust ja nii edasi, kuid naisest ei leitud jälgegi.

Aleškovski surnukeha avastati 4. septembril, kaks päeva pärast Sjomina kadumist. Olev kinnitas, et laiba leidis Lasnamäe tühermaalt, mida rahvasuus kutsutakse Lokaatoriks, seal sageli kõrkjaid lõikamas käiv mees. «Mulle helistati sealt, kui politsei oli juba kohal,» rääkis sõbranna.

Seda, et Aleškovski surnukeha tuvastasid Sjomina sõbrannad, kinnitas Viktori nõbu Julia Kovalenko. Ühtlasi rääkis ta, mis toimus mehega pärast elukaaslase kadumist.

Lahus juba varem

Nii Olev kui ka Kovalenko kinnitavad, et mõni päev enne tragöödiat läksid Sjomina ja Aleškovski lahku ning mees läks korterist, kus noor perekond oli elanud, oma vanemate juurde.

Kovalenko sõnul tõi Aleškovski Sjomina kadumispäeval poja lasteaiast enda juurde ja veetis õhtu lapsega. Aleškovski emalt oli Kovalenko teada saanud, et mees oli Sjomina kadumise pärast väga mures. «Viktor elas seda sügavalt läbi ja ütles hommikul, et läheb teda otsima.»

Aleškovskit ennast hakkasid ärevuses sugulased otsima siis, kui ta õhtuks koju polnud jõudnud.

«Hommikul tuli kohale sugulane ja nad sõitsid koos Viktori isaga teda otsima kõikjalt, kuhu ta võis minna. Nad sõitsid sinna, kus Viktor end üles poos, ja nägid, et seal olid juba kiirabi- ja politseiautod,» rääkis Kovalenko. «Koht oli neile teada, nad olid seal varem koeraga jalutanud, autot pesnud. Sugulane ütles mulle: «Me sõitsime otsima, aga keegi ei arvanud, et võime ka leida.»»

Kovalenko sõnul seisab Aleškovski surmatunnistusel kuupäev 4. september. Internetis levinud kuulduste kohta, et nõbu kirjutanud enne surma kirja, ütles ta, et on sellest teadlik, aga pole ise kirja näinud, sest see on uurija käes.

Samuti kinnitas Kovalenko Aleškovski isa sõnadele tuginedes, et Viktor olevat kas 1. või 2. septembril näinud, kuidas Sjomina istus mingisse BMWsse, mida juhtis keegi mees.

Nii Sjomina sõbranna kui ka Aleškovski sugulane ütlevad, et naise kadumispäeval läks mees arvatavasti nende senisesse ühisesse korterisse oma asjade järele. Samuti ütlevad mõlemad, et Jekaterina ja Viktori poeg on praegu mehe vanemate juures. Ülejäänud osas läheb aga Olevi ja Kovalenko jutt lahkuläinud paari suhetest üsna tugevasti lahku.

Keerulised suhted

Olevi sõnul, kes ei soovi eriti sõbranna eraelu kommenteerida, elas Jekaterina lahkuminekut Viktoriga üpris raskelt üle. «Kaks päeva enne kadumist kirjutas ta mulle, ja see oli viimane asi, mida ta mulle kirjutas, et tal on väga raske ja et ta tahaks, et ma tema kõrval oleks.»

Ksenia ütles ka, et Jekaterinal ja Viktoril oli sageli konflikte ning mees olevat juba mitu korda asjad kokku pakkinud ja lahkunud, aga ikka ja jälle tagasi tulnud.

Tülide põhjust seletas sõbranna teineteise mittemõistmisega, aga küsimusele, ega selle juures füüsiliseks mindud, vastas kindlalt: «Viktor ei puutunud teda kunagi sõrmeotsagagi.»

Rohkem üksikasju Ksenia ei avaldanud, sõnades, et ei taha, et tragöödiast saaks «põnev lugu». Oma arvamuse, mis võis tegelikult juhtuda, eelistas ta samuti endale hoida.

Julia kõneles paari elust palju enam, mainides, tõsi, et tema hinnangut võib mõjutada ammune konflikt Jekaterinaga ning asjaolu, et lahkheli tõttu ei suhelnud nad üsna pikka aega. Julia sõnul tekkis tüli peagi pärast lapse sündi ning selle tagajärjel ässitas Jekaterina Viktori tolle sugulaste vastu ja hoidis ka ise neist eemale.

Samuti kinnitas Aleškovski nõbu, et mees hoolitses lapse eest väga, eriti puhkepäeviti, mil noor ema, kes sünnitas veel koolis käies, sai kokku sõpradega ja veetis nendega õhtuid.

«Viktori ema rääkis, et poeg püüdis üldse suhteid hoida lapse pärast, et tema kasvatamisega tegelda. Samuti tean tema sõnade põhjal, et Katja eriti palju lapse eest ei hoolitsenud,» rääkis Kovalenko.

«Minu meelest otsustas Jekaterina pärast tülliminekut meiega üldse mitte enam suhelda, sest me ei käitunud nii, nagu tema oleks tahtnud. Meie omalt poolt tegime kõik, et teda perekonda vastu võtta, ja rõõmustasime, kui saime teada, et neil sünnib laps. Viktor on väga rahulik ja leebe inimene. Ei ole ta mingi pidutseja, narkomaan ega alkohoolik. Ta armastas väga last ja oma vanemaid,» lisas ta.

Tüli annetuste pärast

5. septembril loodi Facebookis Sjomina otsimisele pühendatud grupp, kus jagavad omavahel infot naise sõbrad ja lähedased. Lisaks kuulutati grupis välja annetuste kogumine ja avaldati selleks tema nõo Diana Vassiljeva arvenumber.

Vassiljeva postitas gruppi järgmise sõnumi: «Minu arvele kogutav raha jääb sinna puutumatult seni, kuni lapsele määratakse hooldaja. Seejärel antakse see talle (hooldajale) üle. Kõigile, kes on raha üle kandnud, esitatakse soovi korral tõendid, et seda pole niisama ära kulutatud. Katja ema kiitis materiaalse abi kogumise heaks ja saab kogu aeg teada, kuidas pisikesel Andrjušal läheb.»

Minu küsimustele, mille esitasin Facebookis talle erasõnumiga, Diana ei vastanud.

Kovalenko sõnul paluvad Aleškovski vanemad inimesi Facebooki kaudu mitte reageerida rahakogumise üleskutsele. Ta selgitas, et lapsel pole millestki puudu ning Viktori vanematele, kelle juures poiss elab, on annetuste kogumise eesmärk teadmata. Nende käest polevat keegi küsinud, kas neil on midagi vaja ja mida täpselt, samuti polevat keegi nendega midagi kooskõlastanud.