Rootsi filmipäevad: Call Girl (Call Girl)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1970ndate lõpus puhkes Rootsis skandaal, tuntud Bordellhärvani nime all, mis ähvardas kukutada toonase valitsuse. Raha ja mõjukad sidemed suutsid ohtliku sädeme kiiresti lämmatada ning nii vaibus see teema justkui suurema kahjuta. Sellegipoolest pole salastatud toimikud jäänud rahulikult unustusehõlma. Mikael Marcimain, kes seni ohtralt tunnustust kogunud kvaliteetsarjade lavastajana, on võtnud ainest just sellest sündmusest, et vändata oma esimene mängufilm. Nii ongi valminud "Lõbutüdruk", mis on maitsekas ja pinev segu poliitilisest korruptsioonist, ühiskonna kurblikust põhjakihist ning glamuursest ja sädelevast seksiärist, mis need kaks esimest omavahel kokku seob.
Arvuka tegelaskonna ja tegevusliinide hulgast tõuseb esile probleemse teismelise Irise prostitutsioonivõrku langemise lugu. Selle võrgustiku punuja ja emafiguur, Dagmar Glans (kellena teeb silmapaistva rolli Pernilla August), seisab vahendeid valimata selle eest, et neiu, kord juba sellesse ringkonda sattununa, sealt enam ei pääseks. Alaealiste vahendamine oma seksiäris muudab aga muidu nii haavamatu Dagmari nõrgaks, kui asi satub politsei uurimise alla. Samas pole tippametnikud ja poliitikud, kes kõnelevad valimiste eel aktiivselt naisõigustest, sellisest uurimisest üldse huvitatud, sest kuuluvad ise peamiste klientide hulka. Millise hinnaga on võimalik võita tagasi vabadus? Millist hinda tuleb maksta saladuse hoidmise eest?
Katriin Kütt / PÖFF
Rootsi / Soome / Norra / Iirimaa 2012