Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum näitab anonüümsete kunstnike töid

Helena Tamm
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Trükikangas. Disain J. Vihuri. Puuvill. 1966. Vabrik 1. Detsember
Trükikangas. Disain J. Vihuri. Puuvill. 1966. Vabrik 1. Detsember Foto: Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Täna, 5. septembril kell 17.00 avatakse Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis näitus "Eesti disain. Tööstustekstiil", mis tõstab esile seni vähekäsitletud tahu Eesti tekstiilitööstuses – eesmärgiks on näidata ettevõttetes valdavalt anonüümsena töötanud kunstnike rolli ja tööd ning sellega seotud võimalusi ja protsesse, mis tekstiilimaastikku mõjutasid. 

Näitus on osa Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi laiemast plaanist kaardistada ja tutvustada Eesti disainiga seotud nähtusi ja väljundeid. Selle teema avamise kaudu on võimalik välja puhastada mitmete kunstnike ja disainerite looming, mida täna kuigivõrd ei teata ja mis on varem erinevatel põhjustel tähelepanu alt välja või unikaalloomingu varju jäänud.

Tekstiilitööstusel on Eestis läbi aegade olnud mõjuvõimas ja ulatuslik positsioon nii majandus- kui disainiajaloo seisukohalt. Aktiivsem tekstiilitööstuse areng algas 19. sajandil, 1920.-1930. aastatel lisandus hulgaliselt ettevõtteid. Kujundaja liitumist tekstiilitööstusega saab jälgida 1950. aastate algusest, mil argikeskkonna kujunduslikule poolele suure tähelepanu pööramisega toimus laiem kunstnike tööstusesse suunamine. Tegu ei olnud kaugeltki vaid toodangu dekoratiivset poolt haarava tegevusega, vaid väga spetsiifilise teadmisi ja hulga spetsiifiliste tootmistingimustega arvestamist nõudva tegevusega, mille tulemuseks olid tuhanded kavandid ja sajad näidised ning tooted.

Tänaseks on tekstiilitööstuse profiil muutunud, ei ole enam suuri vabrikuid, millesse on kaasatud kogu tootmisprotsess lõngast lõpptooteni. Tekstiilitööstus eksisteerib Eestis ka täna ehkki varasemaga võrreldes oluliselt muutunud kujul.

Oluline väljund tekstiilivabrikute toodangule oli rõiva- ja mööblitööstus, mis käesoleva näituse kontekstis on austusega kõrvale jäetud. Need mahukad peatükid nii eesti mööbli- kui kergetööstuse ajaloos väärivad kindlasti eraldi põhjalikku käsitlemist.

Näitusele on koondatud hulgaliselt esmakordselt eksponeeritavat materjali Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kõrval ka Eesti Ajaloomuuseumi, Tallinna Linnamuuseumi, Tartu Linnamuuseumi, Sindi muuseumi, Pärnu muuseumi, Harjumaa muuseumi kogudest ning mitmetest erakogudest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles