Autorikino: Peegel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
”Peegel” on Andrei Tarkovski neljas film ja tema loomingu kõige mosaiiksem teos. Ajatu filmi tuumaks on unenägudesse süüvimine, vaatenurga vaheldumine, milles aja ja koha maailmades liikumine saab teoks ilma tõketeta.
Tarkovski ise ütleb, et otsustas ”Peeglis” kõnelda esimest korda filmivahenditega oma kõige tähtsamatest asjadest, oma mälestuste kõige salatumast ainesest otse ja vahetult, ilma mingite abivahenditeta ja ilma puiklemata, ainsaks eesmärgiks ”luua oma maailm ja pildid, millest võime uskuda, et neil ei ole muud tähendust kui see, mis nad on”. ”Peeglis” ei tahtnud ma rääkida iseendast, vaid oma lähedastega seotud tundmustest, iseenda ja nende suhetest, maksmata võla tundest. Sündmused, mida mu filmitegelane raske kriisi võimuses meenutab, põhjustavad talle kannatusi iga hetk, äratavad temas igatsuse ja rahutuse tundeid.
Kolleeg Ingmar Bergman on öelnud: ”Tarkovski on minu meelest suurim. Ta lõi uue, ehtsalt filmiliku keele. See jäädvustab elu peegelduse, elu une.”
ORIGINAALPEALKIRI Зеркало
AASTA 1975
REŽISSÖÖR Andrei Tarkovski
OSADES Margarita Terekhova, Ignat Daniltsev, Larisa Tarkovskaya, Alla Demidova, Anatoli Solonitsyn jt
SUBTIITRID Inglise
KESTVUS 107 min
KEEL Vene