Aasmäe: töökäte vähenemine toob kaasa pruudipõua

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pruut kleidiga mudaaugus.
Pruut kleidiga mudaaugus. Foto: Panther Media / Scanpix

Endine Tallinna linnapea, majandusgeograaf Hardo Aasmäe ütles ajalehele Pealinn, et Eestit tabanud töökäte vähenemine toob kaasa nii pruudipõua kui ka iibelanguse.

Viimase 13 aastaga on tööealiste inimeste arv Eestis kahanenud rohkem kui 83 000 inimese ehk ligi Tartu suuruse linna võrra.

Eriti kiiresti on langenud sündide arv viimasel kolmel aastal, näiteks sündis mullu üle 2000 lapse vähem kui 2010. aastal. 13 aastaga on riik kaotanud 83 800 tööealist inimest. Statistikaameti tööjõu-uuringu andmeil on tööhõive vähenemise üks peapõhjusi väljaränne. Samas palkavad ettevõtjad üha vähem töökäsi, sest püüavad tööjõukulusid kokku hoida. Hoolimata töökäte puudusest vaevab Eestit samas ka pikaajaliste töötut suur arv.

«Töövõimelise elanikkonna vähenemine on alati halb,» nentis majandusgeograaf Hardo Aasmäe intervjuus ajalehele Pealinn. «Miks? Ühiskonna ressurss jääb väiksemaks, sest uusi väärtusi loob ju vaid töötav inimene.»

Kõige tähtsam küsimus on aga Aasmäe sõnul see, kes riigist välja rändavad. «Kui tegu on inimestega, kes siirduvad välismaale õppima eesmärgiga pärast tagasi tulla, on see positiivne,» rääkis Aasmäe. «Kui aga välja rändavad sünnitusealised naised, on asi väga halb. Sündimus oma riigis väheneb veelgi ja naised tuleb tulevikus importida. Tekib pruudipuudus! Kui oma küla tüdrukuid pole enam võtta, tuleb tuua naaberkülast.»

Pealinn rahvaarvu vähenemnise üle siiski kurta ei saa: rahvastikuregistri andmeil elas 1. augusti seisuga Tallinnas 432 012 inimest, juulis kasvas elanike arv 491 inimese võrra.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles