Agressiivsete kajakate vastu Tallinnas abi ei saa

Uwe Gnadenteich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kajakapojad elavad eraldatud hoovinurgas, vanad kajakad aga ülbitsevad kogu hoovi kohal.
Kajakapojad elavad eraldatud hoovinurgas, vanad kajakad aga ülbitsevad kogu hoovi kohal. Foto: Toomas Huik

Põhja-Tallinna ühe kortermaja hoovis võimutsevad poegi kasvatavad kajakad, kes terroriseerivad inimesi lärmi ja mustusega.


Samuti muutuvad linnud agressiivseks inimeste suhtes, kes kogemata kajakate maapinnal asuvale pesale liiga lähedale sattuvad. Majaelanikud suhtuvad kutsumata külalistesse mitmeti. Ühed, eriti just vanem generatsioon, viivad kajakatele süüa ja jälgivad nende tegemisi huviga. Teised aga tahaksid kuidagi lärmakatest ja räpastest merelindudest vabaneda. Paraku pole neil kusagilt abi loota.

Heakorraküsimustega tegeleva munitsipaalpolitsei pressiesindaja Monika Lestbergi sõnul on kajakad kui merelinnud Tallinnale omased, sest Tallinn on ju merelinn. «Kas nad meile meeldivad või ei meeldi, on juba maitse küsimus. Eesti Vabariigis ei keela ükski õigusakt lindude toitmist, kui sellega ei risustata ümbruskonda,» ütles Lestberg. Risustamise all pidas ta silmas mahajäävaid pakendid, kilekotte või muud taolist, mitte lindude poolt tekitatavat mustust.

Mupo soovitas majarahval maha istuda ning püüda lindude poputamise osas omavahel kompromiss leida.

Kajakate vastu ei saa abi ka Põhja-Eesti Päästekeskusest. Seal on olemas küll loomapäästeüksus, kuid see tegeleb siiski hätta sattunud loomade aitamise, mitte õue peale elama asunud lindude peletamisega.

«Loomapäästjad sõidavad välja näiteks siis, kui koer on kanalisatsioonikaevu kukkunud või on põder linna sattunud, ehk siis kui loomad on hädas ja vajavad tõepoolest inimeste abi,» ütles päästekeskuse pressiesindaja Helen Kuuseoja. Ta möönis, et on olnud juhuseid, kus päästjad on käinud ka kasse puu otsast alla aitamas, kuid see olevat siiski ressursi raiskamine, mida üldjuhul ei tehta.

«Lindudest, kes segavad tavapärast eluolu on võimalik lahti saada, kui neil ei lasta enne poegimist pesa teha ning kindlasti ei tasu neid reeglipäraselt toita, sest nii tekib kindla kohaga seonduv söögiharjumus,» õpetas Lestberg.

Sedasama soovitab ka Tallinna abitelefoni 1345 töötaja, kelle sõnul ei saa kajakate ärapeletamist kusagilt tellida. «Praegu ei oska muud soovitada, kui et kannatage ära, varsti peaksid neil pojad täiskasvanuks saam. Ja järgmisel aastal tuleks lihtsalt valvsam olla ja mitte lasta neil oma õuele pesa teha,» õpetati abitelefonilt.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles