Tallinnas Paldiski maanteel asuva 59 korteriga maja korteriühistus käib halastamatu võimuvõitlus. Olenemata sellest, et tüli on läbi käinud kolmest kohtuastmest, pole kired vaibunud.
Konflikt päädis postkasti roojamisega
4. august 2014, 10:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuni 2012. aasta maikuuni oli selle korteriühistu juhatuse esimees Evald Normak. «Ehitusinsener, aspirantuuris õppinud ökonoomikat ja ühingujuhtimist, audiitori ettevalmistusega raamatupidaja, paarikümneaastase kogemusega siseaudiitor,» tutvustab vanahärra end ise. Samas on ta ka praeguse korteriühistu juhatuse vastasleeri liider, kes valmistub revolutsiooniks, et oma endine koht tagasi saada.
Põhjus, miks Normak juhatuse esimehe positsiooni kaotas, pärineb aastast 2007, kui Kredex kuulutas selle Paldiski maantee elamu vabariigi näidiselamuks – kõige tavalisem paneelelamu saavutas renoveerimisega energiamärgise C‑taseme. Edasi valmis projekt soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi paigaldamiseks, mille Kredex tunnistas 35 protsendi ulatuse toetuse vääriliseks. Endise juhatuse esimehe sõnul nõustus SEB pank ka väga soodsatel tingimustel laenu andma.
Kuid 2012. aasta ühistu koosolek, kus juhataja Normak plaanis arutada ventilatsioonisüsteemi paigaldamist ja kuulutada välja kolmepäevane kirjalik hääletamine, lõppes kavandatust erinevalt ning sellest hetkest alates lähevad tüli osaliste arusaamad toimunust täiesti lahku. Kuna korteriühistu oli alati tugevalt kahte leeri jagunenud ja Normaku vastased nägi teda kui autoritaarset ja läbipaistmatu tegevusega juhti, plaaniti teha kiire võimuvahetus, enne kui otsustatakse ventilatsioonisüsteemi paigaldamine.
Niisiis võeti ühe ühistu liikme eestvedamisel vastu otsus valida koosolekule uus juhataja ja protokollija. Uue juhataja taktikepi all peetud koosoleku protokollis on kirjas, et ventilatsioonisüsteemi paigaldamise rahastamise tagamaad jäid selgusetuks, sest paigaldajafirma ei teadnud hanke maksumusest midagi, kuid Normak teadis seda ühe euro täpsusega, samuti oskas ta täpselt rääkida vajadusest laenu võtta. See asjaolu andis ventilatsiooni paigaldamise hääletusele ootamatu tulemuse: otsuse poolt oli kolm, vastu 29 häält. See oli šokk Normakule, kes oli enne koosolekut teinud kirjaliku küsitluse, mille kohaselt oli 23 ühistu liiget soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi paigaldamise poolt.
Kui muidu võeti ühistus tähtsad otsused vastu kirjalikul hääletusel, siis uue juhataja ettepanekul otsustati kõik otsused vastu võtta avalikul hääletamisel. Normaku arvates oli selline otsus räige rikkumine. «Oli ilmne, et grupp ühistu liikmed tulid organiseeritult ja ilmse eesmärgiga segada ühistu liikmetele info jagamist,» kurtis Normak.
Järgmisel koosolekul valiti korteriühistule uus juhatus, mida Normak peab seaduse ja põhikirja rikkumiseks. Normak otsustas pöörduda kohtusse. Praeguseks on vaidlused läbinud kõik kolm kohtuastet ja Normak on kõigis neis kaotajaks jäänud. Tema arvates ei puudutanud kumbki, ei maakohus ja ringkonnakogus, isegi asja sisu ega vana juhatuse esitatud tõendusmaterjali, riigikohtu loakogu keeldus asja menetlemast.
Samal ajal kui kohtud arutasid Paldiski maantee 171 elamu korteriühistu võimuvahetuse tüli, kiskusid asjad majas päris räpaseks, et mitte öelda roojaseks. Normak, kes nimetab kõike juhtunut tema isiku demoniseerimiseks, on oma postkastist leidnud nii püdelaid väljaheited kui ka suitsukala nahku ja luid. Samas sattus Normak politsei uurimise alla, kui ründas kahte majaelanikku pisargaasiga.
Olenemata kohtuotsustest, keeldub Normak andmast ühistu dokumentatsiooni uuele juhatusele, viimased näevad selle taga asjaolu, et mehel on isiklikud majandushuvid korteriühistu raha kasutamisel.
Uue juhatuse liige Carl‑Jüri Piht ütles, et eelmise juhatuse majandustegevus oli läbipaistmatu: «Korteriomanikud ei saanud aru, mismoodi arved koostatud olid.» Piht küll möönis, et Normak alustas korterelamute soojusrenoveerimisega ja tegi ära suure töö, kuid seejuures mitte unustades iseennast. «Tööd tehti läbi tema firma, ta oli ka konsultandiks renoveerimise ettevalmistamisel,» ütles Piht. Samuti pani Piht Normakule süüks hääletustulemuste võltsimist.
Siinkohal väitis Normak, et põhjus dokumentatsiooni üleandmisest keelduda on ühistu nende liikmete kaitsmine, kelle korteritel on küttekulu vähendatud 4623,51 euro võrra – see on soojusenergia maksumus, mida 29 korterit ei saanud tarbida külma õhu läbipuhumise tõttu ventilatsioonilõõride kaudu. Uus juhatus tahab dokumentatsiooni kättesaamisel selle summa nendelt korteritelt tagasi nõuda ja Normaku sõnul on tema kohus neid inimesi kaitsta.
Arusaadavalt on inimesed lõputuna näivast võitlusest väsinud. Uue juhatuse seisukoht on, et riigikohtu kinnitusel on kogu protsess olnud õiglane ja kooskõlas kehtivate seadustega ning edasi pole enam kuskile kaevata. Normak on aga kohtuotsuses pettunud ning arvamusel, et Eesti kohtusüsteem on andud signaali, et korteriühistute sisetülid tuleb lahendada liikmeil endil.