Pealinna joogivee kvaliteet on kõrgel tasemel püsinud juba aastaid ja kraanivett võib julgelt juua. 2014. aasta esimesel poolaastal vastas 99,86 protsenti kõikidest veeproovidest nõuetele.
Tallinn on muutunud veesäästlikumaks
24. juuli 2014, 10:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Joogivee kvaliteedile kehtivad ranged seadusest tulenevad nõuded ning vee kvaliteedi kontroll toimub vastavalt joogivee kontrollikavadele, mille kinnitab terviseamet.
Tallinna Vee veepuhastusjaama juhi Riho Sobi sõnul võeti 2014. aasta esimese kuue kuu jooksul Tallinna ja Saue tarbijate veekraanidest kokku 1 472 veeproovi. «Kõigist veeproovidest leidsime vaid kahel juhul mittevastavusi ning need olid seotud kõrgenenud raua sisaldustega,» lisas Sobi. Tallinna Vesi korraldas kohe tänavate veetorustiku hoolduse, mille tulemusel vastasid kordusproovid kõikidele veekvaliteedile kehtivatele nõuetele.
Alates 2013. aastast varustab Ülemiste järv lisaks tallinlastele joogiveega ka Maardu elanikke. Maardus vastasid 100 protsenti nõuetele kõik tarbijate kraanidest võetud proovid. Enne Tallinna veevõrguga ühendamist vastas Maardu elanike joogivesi vaid 33 protsendi ulatuses kvaliteedinõuetele.
Jätkuvalt on vähenenud ka veelekete tase. Piltlikult öeldes hoitakse võrreldes 10 aasta taguse ajaga igapäevaselt kokku pea sama palju vett kui Tartu linna elanikud ööpäevas tarbivad ehk pea 13 000m3.
Samuti on vähenenud kanalisatsiooniummistuste arv. Tänu ennetavale kanalisatsioonivõrkude läbipesule oli aasta esimese kuue kuu jooksul kanalisatsiooniummistusi 9 protsendi võrra vähem kui möödunud aasta samal perioodil.
Vähendamaks elanikele kanalisatsiooniummistuste tõttu tekkivaid ebameeldivusi, teeb ettevõte ennetavaid töid. Lisaks aitab ummistuste vähenemisele kindlasti kaasa tarbijate teadlikum käitumine.
«Aitamaks inimestel ennetada ummistustega kaasnevaid ebameeldivusi, algatasime kevadel humoorika sanitaarpolitsei üksuse ehk SAPO, kelle peamine eesmärk on juhtida inimeste tähelepanu oma käitumisharjumustele, et kanalisatsiooni ei sattuks esemeid, mis sinna ei kuulu,» selgitas tehnilise teeninduse juht Urmas Kütt.