Merest tunnevad rõõmu kõik, aga haisva mere probleemiga ei taha tegeleda keegi. Aastakümneid on Russalka ja Merivälja vaheline haisev mereäär tekitanud palju küsimusi: Mis seal haiseb? Miks haiseb? Kuidas haisust lahti saada? Lahendusteni hakatakse jõudma alles nüüd.
«Kui jonnakalt läheneda, siis võiksime öelda, et lahendagu Tallinna linn see probleem ära,» vastas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus küsimusele, kelle haldusalas on mereääre korrashoid. Tema sõnul on Keskkonnaministeerium appi tõtanud tallinlastele, kes on pidanud olukorda juba aastakümneid taluma.
Probleemi lahenduste väljaselgitamiseks viis Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut läbi Tallinna lahe uuringu, mille tulemusi tutvustati Keskkonnaministeeriumis. Kohal olid teadlased, keskkonnaminister, ajakirjanik ja mõni muu huviline, kuid Tallinna linna esindajatest mitte kedagi.
Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu ütles, et nemad on sellegipoolest teemaga kursis, olgugi, et ministeerium neid töörühma ei kaasanud. «Meid keegi ei kutsunud,» ütles Sarapuu justkui õigustuseks, et nemad ju jäeti mängust välja. «Mina olen alati nõus Keskkonnaministeeriumisse nõupidamistele minema, aga ütleme nii, et abilinnapea ikka kutsutakse sinna. Et selles mõttes ootan ilusat kutset. Kui Keskkonnaministeerium selle kutse teeb, loomulikult lähen. Me võime ka vastupidi teha..» mõtiskles abilinnapea ja lisas siis, et tegelikult on nad ikka varem edukat koostööd teinud.
Sarapuu ütles, et Tallinn on kogu aeg mereäärsete teemadega tegelenud: «Me kogu aeg monitoorime oma rannaala, hanke korras tellime iga ala monitooringu kord kvartalis. Mõõdame ära sademed, õli, toitained, lämmastiku.» Tema sõnul näitab monitooring, et iga aastaga läheb olukord paremaks.
Siiski näitab reaalne elu, et rannikuääre ebameeldiv hais pole kuhugi kadunud. Nagu uuringust selgus, tekitab ebameeldivat haisu vetikamattide tekkimine meres, mille tagajärjel nad rannas lagunevad ja haisu tekitavad. TTÜ Meresüsteemide Instituudi vanemteadur Ants Ermi sõnul on kõige mõttekam variant väljalaskude vee pumpamine sügavamasse merre. Ka Keskkonnaminister toetas sama varianti.
Pentus-Rosimannus ütles, et ta tahaks aasta lõpuks saada detailseid mõjuhinnanguid ja detailset projektikirjeldust, koos hinnanguliste rahaliste numbritega. Sealt edasi võiks tema arvates juba tööd käima minna.
Olgugi, et olukord Sarapuu sõnul aina paremaks läheb, lubas abilinnapea siiski linna panust Keskkonnaministeeriumi projekti. «Linn on nõus panustama, oma osalusega juurde tulema. Aga see projekt on niivõrd kallis ja suur, et see projekt ei saa olla ainult linnaprojekt. See peaks olema linna ja Euroopa Liidu rahade ühisprojekt,» kommenteeris ta.