Sulava asfaldi vastu aitab liiv ja vesi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pelguranna tänaval Stroomi ranna juures olid teehooldajad sulavale asfaldile liiva puistanud.
Pelguranna tänaval Stroomi ranna juures olid teehooldajad sulavale asfaldile liiva puistanud. Foto: Liis Treimann

Tallinna kommunaalameti puhkusel viibiv juhataja Ain Valdmann mainis, et märkas Pärnu ja Viljandi kandis liigeldes isegi, et teekate hakkab pehmeks muutuma.



«Ega siin muud teha saagi, kui tuleb natuke liivatada,» ütles ta. «Sulav asfalt peab kuidagi hanguma. Kuna ka ööd on suhteliselt soojad, siis ega teekate jõuagi vajalikul määral maha jahtuda.»

Valdmann selgitas, et kui Tallinna tänavaid kevadel või sügisel jahedamate ilmadega remonditakse, kasutatakse tihti pehmemat asfalti, mis kesksuvise palavusega kipub sulama. Tahkumise parandamiseks lisatakse sellistes kohtades killustikku. Püsivate soojade ilmadega see aga suurt ei aita – asfalt muutub ikka pehmeks.

«Tuleb tunnistada, et meil ei ole samad asfaldisegud ja retseptid kui näiteks Hispaanias või Lõuna-Prantsusmaal,» lisas ta.

Iga-aastane mure

Kommunaalameti juhataja asetäitja Peep Koppel kinnitas, et amet arutab sulava asfaldiga seonduvat ASi Tallinna Teed asjatundjatega. Kõige hullem on olukord pinnatud tänavatega, kus pealmine kiht on ära kulunud.

ASi Tallinna Teed teehoiudirektor Sergei Kulakov mainis, et tänavu tuli asfaldi sulamine isegi hiljem kui tavaliselt. Üldiselt on see aga igasuvine probleem.

«Meie saame niipalju teha, et käime iga päev väljas ja kuskile paneme peent killustikku, kuhugi liiva ning kui vaja, siis uhame tänava lihtsalt külma veega üle,» ütles ta.

Kulakov lisas, et valuasfalt, millega tänavate ja teede pikirööpaid parandatakse, on juba iseenesest pehmem. Kui pinnatud kohtades on pealmine kiht kadunud, kipub ka seal asfalt kuumaga sulama.

Ühe hullema kohana nimetas Kulakov Vabaduse puiesteed, kus on tohutu liiklus ning talvel hoitakse seda teed pidevalt lumevabana. See aga tähendab, et naastrehvid rebivad tänavalt pinnatud kihi maha ning alumine asfalt hakkab paratamatult kuumaga sulama.

Pealegi on Vabaduse puiesteel palju valgusfoore ning kui autod rohelise tule süttides minema kihutavad, kahjustab see omakorda teekatet. Selles mõttes on riigimaanteed isegi paremas seisus, sest seal sõidetakse ühtlase kiirusega.

Kulakovi sõnul tuleb tänavate sulanud kohti jälle graniitkillustikuga pindama hakata. Kuna tänavuses Tallinna linnaeelarves raha aga napib, ei saa seda tööd vajalikul määral teha. Ta lisas, et kerged ja rahulikult liikuvad sõiduautod pinnatud teedel suurt häda ei teegi, küll aga rasked veokid.

Liiv, killustik ja vesi

Eile hommikul saatis Tallinna Teed liivapuisturi näiteks Kolde puiesteele ja Pikakari ranna parkimisplatsile, kus päike oli oma töö teinud ning asfaldi tugevalt üles sulatanud. Õhtupoole käis aga kastmisauto teed jahutamas Tartu maanteel lennujaama kandis.

«Eile sõitsin ise ka mööda maanteed ning mitmeski pinnatud kohas oli näha, et olukord on päris kehvaks läinud,» ütles Kulakov. «Eriti puudutab see lõike, kus pindamisest on juba mitu aastat mööda läinud.»

Maanteeameti teehoiu osakonna juhataja Rain Hallimäe märkis, et praeguste päikeseliste ilmadega tõuseb teepinna temperatuur isegi poolesaja kraadini ja bituumen võib eralduda maantee pinnale. Rohkem juhtub niisuguseid asju paigatud teedel.

Tema sõnul lahendavad teehooldajad olukorda nii, et puistavad maanteedele liiva või purustatud kivimite sõelmeid. See on oluline nii liiklusohutuse kui ka sõidukite puhtana hoidmise seisukohast ja aitab vältida teekatte lagunemist.

Kiirusele või raskete veokite liikumisele piirangute kehtestamist riigimaanteedel Hallimäe väitel praegu ette näha ei ole.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles