Mari-Liis Küla 90. juubelile pühendatud näitus "Karakter värvis ja vormis"
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmaspäeval, 30. juunil avab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum oma Assauwe linnatornis teatrikunstnikMari-Liis Küla 90. juubelile pühendatud näituse "Karakter värvis ja vormis". Näituse koostajaks on tänaseni tegusa juubilari kõrval praeguse aja üks hinnatumaid teatrikunstnikke Ene-Liis Semper.
Mari-Liis Küla aktiivne loomeperiood algas 1950. aastatel Rakvere teatris ning on kestnud üle kümnendite, kuid enim tunnustust pälvis ta 1965–1976 peakunstnikuna Noorsooteatris ja Draamateatris koos Voldemar Pansoga töötades. Mari-Liis Küla kujundused ja kostüümid paistsid silma avangardsuse, lakoonilisuse, kindlajoonelise stilistika, põneva koloriidi ja maitsekusega. Tipplavastustest väärivad nimetamist näiteks „Kevade“ (1969), „Hamleti“ (1966), „Inimese ja revolutsiooni“ (1970) kujundused Noorsooteatris, „Inimene ja inimene“ (1972), „Tants aurukatla ümber“ (1973), „Meie nooruse linnud“ (1973) jt Draamateatris. Silmapaistvaid kunstnikutöid valmis ka teistes teatrites – „Joanna tentata“ Estonias (1971), „Inimese tragöödia“ Vanemuises (1971) jm.
Mari-Liis Küla on olnud paljude Eesti teatrikunstnike õpetajaks ERKIs. Kuigi Ene-Liis Semper ei kuulu tema õpilaste hulka, seob neid vastastikune huvi ja sümpaatia. Ka loomekäekirjas võib märgata sarnasust – eri ajastuste kontekstis on kriitikud mõlema kujundustes näinud kontseptuaalset täpsust, avangardust, stiili ja maitsekust.
Näitusel on eksponeeritud Mari-Liis Küla kunstnikukavandid ja kostüümid. Ekspositsioon jääb Assauwe tornis külastajatele avatuks kuni septembri lõpuni. Näituse valmimist toetas Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital.