Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on linna erakoolide tegevuskulude rahastamise kohustuse vaidlustamise eesmärk luua õigusselgust, kas erakoolide ülalpidamine ja tasulise erahariduse tagamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne või riiklik kohustus.
«Kuigi riigikohus on 16.03.2010 kohtuotsusega kohustanud riiki eristama kohaliku omavalitsuse ülesanded riiklikest, ei ole riik seni riigikohtu otsust täitnud. Taotlus ei ole esitatud erakoolide vastu ega nende tegevuse lõpetamiseks. Taotleme seda, et kohtud tuvastaks, millised on riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustused hariduse valdkonnas,» selgitas Kõlvart.
«Põhiseaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi on kohaliku omavalitsuse ülesanne tasuta põhihariduse kättesaadavuse tagamine. Erakoolid ei täida aga tasuta põhihariduse andmise ülesannet, vaid pakuvad haridust tasu eest. Seda ka siis, kui kohalik omavalitsus hüvitab erakoolide tegevuskulusid,» lausus Kõlvart. «Erakoolides antakse tasulist haridust õppemaksu eest ja nad ei täida kohaliku omavalitsuse ülesandeid ega asenda munitsipaalkoole.»
Abilinnapea rõhutas, et erakoolide rahastamine on riigi poolt vabatahtlikult võetud kohustus haridusvaldkonnas hariduse omandamise valikuvabaduse suurendamiseks, seetõttu on tegemist ka riikliku ülesandega. «Põhiseaduse kohaselt on riik kohustatud hüvitama kohalikule omavalitsusele riikliku ülesande täitmisega seotud kulud, kuid täna seda kahetsusväärselt ei toimu,» sõnas Kõlvart. «Leian, et rahastamisregulatsiooni kehtestamata jätmine on põhiseadusevastane. Sellest tulenevalt on taotluse eesmärk jõuda olukorrani, kus riik kehtestab riikliku ülesande rahastamiseks kohase regulatsiooni.»
Ühtlasi leidis abilinnapea, et erakooliseaduse § 22 2 on kohaliku omavalitsuse suhtes ebaproportsionaalne, kuna linnal on kohustus tagada munitsipaalkooli kohad sõltumata erakoolide olemasolust, mistõttu kannab linn nii-öelda topeltkulusid. Ka on erakoolide õppekoha kulu kõrgem kui munitsipaalkooli õppekoha kulu – erakoolis 83, linnas 55 eurot.
«Erakoolide rahastamise kohustus on tarbetult koormav, sest erakoolide tegevuskulude hüvitamisega kaasnevad omavalitsusele arvestatavad miljonitesse eurodesse ulatuvad lisakulud. Erakoolide rahastamine miljonites eurodes vähendab aga kohaliku omavalitsuse võimalusi panustada munitsipaalkoolide õpitingimuste parandamisse ja edasiarendamisse. Tulemuseks on munitsipaalkooli hariduskvaliteedi langemine,» toonitas Kõlvart.
«Tallinna linn on loonud õpitingimused kõigile Tallinnas elavatele koolikohustuslikele lastele. Erakoolide tegevuskulude kohaliku omavalitsusepoolse rahastamise üle võiks arutleda siis, kui linna munitsipaalkoolis pakutav haridus ei vastaks seaduses sätestatud nõuetele või kui linn ei suudaks täita tasuta hariduse kättesaadavuse tagamise kohustust,» märkis abilinnapea.
Tänane erakoolide asutamise ja rahastamise regulatsioon võib Kõlvarti hinnangul pikemas perspektiivis tuua kaasa kvaliteetse tasuta hariduse kättesaadavuse vähenemise ja haridusliku kihistumise, kus kvaliteetne haridus on kättesaadav õppemaksu eest vaid väljavalitutele.
Abilinnapea viitas, et sellele probleemile juhtis tähelepanu haridus-ja Teadusministeeriumi koolituslubade osakond 2013. aasta pöördumises õiguskantslerile. Kui erakoolides käivate laste arv peaks kasvama ja selle arvel vähenema nende laste osakaal, kes omandavad põhiharidust tasuta ja munitsipaalkoolis, on oht, et munitsipaalkoolides antava põhihariduse kvaliteet langeb veelgi.
«Lõppastmes võib kahetsusväärselt kujuneda välja olukord, kus kvaliteetset põhiharidust saabki vaid erakoolis. See võib omakorda kaasa tuua haridusliku kihistumise: hea kvaliteediga põhiharidust saavad vaid need, kes jõuavad selle eest maksta, ülejäänud peavad aga leppima kehva haridusega. Seega tänane erakoolide asutamise ja rahastamise korralduse juures esineb risk kvaliteetse tasuta hariduse kättesaadavuse vähenemisele,» selgitas abilinnapea.