Tallinna koolide kogemused näitavad, et 7. klassi astumiseks tehtud katsed peegeldavad paremini õpilaste huvisid, teisalt tekib aga 1. klassist peale ühes koolis käinutel parem «oma kooli vaim».
Hilisemad katsed avavad õpilaste huvid paremini
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Katsetega võtavad 7. klassi õpilasi vastu Gustav Adolfi gümnaasium ja Tallinna reaalkool. Laste tulemusi peegeldavad näiteks 9. klasside lõpus tehtavad gümnaasiumikatsed. GAGis tegi sel aastal 10. klassi pääsemiseks sisseastumiskatseid 83 oma kooli õpilast, neist 61 said sisse. Õppejuht Tiivi Pikhof arvutas tulemuseks 73,5 protsenti ja pidas seda heaks.
Pikhofi sõnul olid katsetel kõige paremad tulemused A- ja C-klassi õpilastel, kes on kooli tulnud läbi katsete kas 1. või 7. klassi. B-klassid moodustatakse piirkonna lastest ilma konkursita.
«Neil, kes tulevad 7. klassi, on tekkinud ise reaalhuvi,» märkis Pikhof. «1. klassi toovad lapsed ju vanemad.» Enamus neist lõpetajaist jätkab sügisel ka gümnaasiumis vastavas klassis.
Pikem kokku kasvamine
Reaalkooli direktori asetäitja Ene Saar nägi aga teistsugust erinevust. «Vahe on lastel selles, kui palju nad on tegelenud süvitsi loodusainetega ja nii-öelda kokku kasvanud meie majas reaalkooli vaimuga. 7. klassi tulijatel võtab see kohanemine aega. 7. klassi tulijate vahed on kindlasti suuremad, sest 1. klassist koos õppinud on kasvanud ühtlasemalt,» rääkis Saar.
1. klassist peale reaalkoolis õppinud on tema sõnul paremini süsteemiga harjunud, nende mõtlemist on rohkem arenenud, teistega tuleb alles 7. klassist sellega tegelema hakata.
Saare sõnul ei saa öelda, et 7. klassidesse tulnud oleksid enam õppimisele motiveeritud kui 1. klassist saadik samas koolis käinud. «Ega ei saa öelda, et 100 protsenti õpilastest oleksid motiveeritud, aga tõesti uued tulijad on õpihuvilised, nad töötavad tunnis, oskavad aega planeerida.»
Statistika näitab, et kahe aasta eest reaalkooli õppima asunutest jätkab sama kooli gümnaasiumis 75 protsenti, eelmisel aastal oli see näitaja 95 protsenti. «Meil tuleb gümnaasiumisse 60-70 protsenti oma kooli õpilastest. See ei tähenda, et ülejäänud ei saa katsetest läbi, osad langetavad ka ise teised otsused,» selgitas Saar.
Reaalkooli õpilane Karl rääkis, et lõpuklassid olid sel aastal väga erineva tasemega. Mõnes klassis oli väga tugevaid ja palju nõrgemaid õppureid, teises on jälle rohkem kesktasemega noori. Osa tema koolikaaslastest ei teinudki kolme kooli ühiseid gümnaasiumikatseid, vaid
eelistasid mõne muu kooli valida. «On teada, et gümnaasiumis läheb hästi raskeks, tuleb teha palju kodutöid, eks nad läksid kergema vastupanu teed,» arvas noormees.