Geoloog: inimkonna kogemus tõestab, et Eesti-Soome tunnel on võimalik

Rivo Veski
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui metrood kõrvale jätta, siis seni on maailma pikim raudteetunnel Seikan Jaapanis Honshu ja Hokkaida saarte vahel (53,9 kilomeetrit).
Kui metrood kõrvale jätta, siis seni on maailma pikim raudteetunnel Seikan Jaapanis Honshu ja Hokkaida saarte vahel (53,9 kilomeetrit). Foto: ReisiGuru

Tallinna ja Helsingi vahel liigub aastas üle seitsme miljoni inimese, miljon sõiduautot ja 260 000 veokit. Praegu kestab merereis paar tundi, kuid veealuses tunnelis võiks rong selle läbida alla tunniga.

«Tunneli ehitus Tallinna ja Helsingi vahele on kahtlemata võimalik, seda on tõestanud inimkonna varasem kogemus,» ütleb 85aastane geoloog, akadeemik Dmitri Kaljo tänases Õhtulehes, viidates mitmetele seni rajatud merealustele tunnelitele kui ka mitmete tuhandeteni küündivate metrootunneliteni maapõues.

Aprillis alustatud Talsinkifixi uuring annab vastuse sellele, kas põhjalikuks tunneli tasuvusuuringuks on üldse põhjust.

Turu ülikooli rahvusvahelise logistika professori Ulla Tapanineni sõnul on üks eeskujusid 55kilomeetrine Brenneri tunnel Alpides, mis maksab plaanide kohaselt 8,5 miljardit eurot ja valmib 2025. aastal.

Teine variant jälgib eeskujuna Kopenhaageni ja Malmö ühendust, mis algab Taani poolsaarelt tunnelina, jätkub mere keskel Peberholmi tehissaarel ja lõpeb Rootsis hiigelsillana - kokku 16 kilomeetrit (valmis 2000. aastal ja maksis 30 miljardit Taani krooni (ca 4 miljardit eurot).

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles