Uuring: inimesi hoiab autodes harjumus

Rivo Veski
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liiklus.
Liiklus. Foto: Peeter Langovits

Tallinna Tehnikakõrgkooli ulatuslik ühise transpordi kasutamise uuring näitab kõrget rahulolu olemasoleva ühistranspordiga, seda eriti linnadevahelise bussiliiklusega, samas kasutab igapäevaselt ühistransporti endiselt vaid pool elanikkonnast. 

Tallinna Tehnikakõrgkooli autonduse õppetooli hoidja Sven Andreseni sõnul puuduvad ratsionaalsed põhjused ühise transpordi vältimiseks. «Ühistransport on enamikele põhimõtteliselt vastuvõetav ning selle kasutamise kogemus üldiselt positiivne, kuid endiselt istub enam kui kolmandik meist igapäevaselt ise autoroolis ning põhjendab seda asjaoluga, et «lihtsalt meeldib autoga sõita»,» märkis Andresen.

«Eesti inimene jala ei käi ning ainus tõsine seletus Eesti autostumisele on harjumuse jõud - autoga üksi või kahekesi sõit on tavaks saanud, kuid kordades kulukam ja koormavam nii leib-, kogu- kui ühiskonnale tervikuna,» lausus Andresen.  

«Ühistranspordi kasutust suurendaks olemasolevate transpordivõrgustike käsitlemine ühes tervikus ning riigihangetel kilomeetrite ostmise asemel piltlikult öeldes reisijate ostmine, see tähendab reisija huvide ja teenuse kvaliteedi esmaseks seadmist,» ütles Andresen.

«Ühistranspordi valdkond on viimastel aastal oluliselt arenenud, kuid seda valdavalt vastupidises suunas - majanduslike argumentide asemel on varasemast enam tähtsustunud poliitiline ja sotsiaalne mõõde,» tähendas Andresen.

«Linnatranspordis on tasuta ühistransport kui sotsiaalteenus küll reisijaid juurde toonud, aga samaaegselt on see viinud osa elanikkonnast ühistranspordi võimalikust kasutamisest kaugemale. Linnade vahelises transpordis on aga uute, riigi dotatsioonil sõitvate ja kunstlikult madalat piletihinda pakkuvate rongide kasutuselevõtt hakanud mõjutama kommertsalustel edukalt toimivat bussiliiklust,» sõnas Andresen.

Tallinna Tehnikakõrgkooli ühistranspordi uuringu järgi leiavad kasutajad, et ühistransport peab graafikust kinni (68 protsenti), on turvaline (65 protsenti) ning peatused asuvad elukohale lähedal (62 protsenti). Ühistranspordi miinustena toodi välja vaid ajakulu (58 protsenti) ja mõneti ebasobivaid sõidugraafikuid (50 protsenti). Peamised auto kasuks otsustamise argumentidena märkisid uuringus osalenud, et «autos saab perega koos olla» (70 protsenti) ning «autoga meeldib sõita» (69 protsenti).

Uuringu järgi eelistatakse linnaliikluses autobussi ning linnade vahelises liikluses rongist oluliselt enam kaugliinibussi. Bussi eelistena mainisid küsitletud võimalust puhata ja lõõgastuda, autoga liiklemise ohtlikkust ning asjaolusid, et parkimise pärast pole vaja muretseda. 90 protsenti sõitjaist saab reisiinfo internetist ning kolmandik ostab e-pileti. Sõidupileti hind on vastuvõetav kahele kolmandikule küsitletuist.

Tallinna Tehnikakõrgkooli autonduse õppetooli poolt korraldatud ühistranspordi uuringus osales 1227 eestimaalast. Uuring toimus 15. aprillist 4. maini ning see hõlmas kogu Eesti territooriumi. Küsitletute hulgas oli rohkem naisi (67 protsenti) ja kõige rohkem vastajaid vanuses 21-30 (37 protsenti). Uuring avalikustati täna Tallinnas toimunud rahvusvahelisel transpordikonverentsil, millel osales 200 transpordispetsialisti kaheksast riigist.

Eestis toimub maismaa-, mere- või õhutransporti kasutades aastas kokku ca 215 miljonit reisi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles