SA Tallinna Kultuurikatel juhatuse liige Evelyn Sepp ütles tänases Eesti Päevalehes avaldatud Kultuurikatla segaste rahaasjade kommentaariks, et projekt on olnud algusest peale alarahastatud.
Kultuurikatla raha: juba enne ehituse algust kulutas Tallinn sellele 2 miljonit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tööd Kultuurikatlas on kulgenud aeglaselt kahel põhjusel - esmalt tehnilistel, mis on tulenenud probleemsetest projektidest ning suuremat sorti segadusest, kui neid 2011.aasta suvel üle hakkasin võtma ning vajadusest sisulisi vajadusi linna rahaliste võimalustega kokku viia,» märkis Sepp meediale saadetud avalduses.
«Teise ja kõige olulisema põhjusena saan välja tuua tõsiasja, et Kultuurikatla objekt on olnud olulises alarahastuses algusest peale. Seda kinnitab ka linna eelarvestrateegia lugemine ning 2010.aastal toimunud ehituse riigihanke lõpphinna võrdlemine, milleks oli ca 16 miljonit krooni pluss käibemaks. Selle välja selgitamine asjaomastele ei ole olnud lihtne,» nentis ta. «2011.aasta suveks kui mina projekti üle võtsin, oli linnal kulutatud juba enam kui 2 miljonit eurot, kuid ehitus raamlepingu alusel ei olnud selleks ajaks veel alanudki.»
Sepa sõnul on ehituse lõpphinnaks kujunemas 16 miljoni asemel hoopis umbes 14 miljonit eurot. «Seda kõike olukorras, kus projekti osi või töid, mida pole pidanud ümber tegema või osi, mida täiendavad ekspertiisid ja sellest tulenev (ümberprojekteerimine, uued hanked) ei puudutaks, ei olegi,» märkis ta. «Oleme pisut enam kui aasta jooksul, mil ehitusprotsess on olnud aktiivsem, teinud kümneid lisaekspertiise pea igale osale, mis selles hoones on, lisaks hankeid, et üldse projektiga edasi liikuda.
Kuigi Sepp väidab oma kirjas, et EAS pole algatanud ühtki rikkumismenetlust ega esitanud sihtasutusele mingeid süüdistusi, teatas EAS suhtekorraldusjuht Karina Loi, et rikkumismenetlus on algatatud.
Tänaseni käib Sepa sõnul erinevate projektide erinevate aruannete menetlus, esitatakse täiendavaid küsimusi, saadetakse täiendavaid dokumente ja selgitusi. «Antud protsessis on olnud kõige kahetsusväärsem ja inimlikult kurnavam aga see, et lisarahastuse leidmisega ei ole liigutud soovitud tempos. Sihtasutus taotles seda ehituse aeglustumise vältimiseks ja tööde vajalikus tempos jätkamiseks juba möödunud aasta linna kahest lisaeelarvest, samuti 2014.aasta põhieelarvest,» kirjeldas Sepp.
Samuti ootas sihtasutus Sepa sõnul kannatlikult linnapoolse seisukoha kiiremat kujunemist käesoleva aasta veebruaris-märtsis, kui siseministeerium koos EAS-ga linnalt väga konkreetseid seisukohti küsis. «Aprilli alguses teele läinud linnapea poolt allkirjastatud kiri neid ei sisaldanud ja sellest tuleneb ka EAS-i mõistetav närvilisuse tõus kuni sinnamaani, et linnalt jätkurahastuse otsuste mittesaamisel kutsutakse nö tagasi kõik toetusprojektide rahad, mida linnale on lubatud seniste projektide valguses kokku 2,7 miljonit eurot,» selgitas Sepp.
Möödunud aasta sügisel seadis Sihtasutuse nõukogu eelarvepiirangu juhatusele, millest tulenevalt ei ole sõlmitud olulisi lepinguid tööde jätkamiseks. «Samaaegselt asuti ka analüüsima võimalust, mida tooks linnale kaasa tööde katkestamine Kultuurikatlas ja selle konserveerimine ning kas see osutuks odavamaks kui objekti lõpule ehitamine. Jaanuaris nõukogu poolt läbi viidud erikontroll kinnitas varem juhatuse poolt esitatud infot ja põhjendusi, et linnal on igas mõttes – nii maine, sisulises kui rahalises mõttes – ainuõige liikuda edasi lisarahastuse leidmise ja objekti lõpuni ehitamisega. Tänaseks on ka selles osas jõutud lahenduseni, ning lisaeelarvega kinnitatakse puuduolevad finantsid ära,» kinnitas Sepp.