Seaduslik äritegevus – korteri väljaüürimine paari päeva kaupa – muutis Tallinna kesklinna kortermajas asuvate naaberkorterite omanike elu põrguks.
Lärmakad pidutsejad segavad elu naaberkortereis
6. mai 2014, 09:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajalehetoimetuste poole pöörduvad tihtipeale inimesed, kelle elu mürgitavad naabrid. Nad ei suuda korteri eest maksta, joovad, laamendavad ja valavad neid korrale kutsuda üritavad inimesed sõimuga üle. Sellised lood võivad kesta aastaid ja lõppeda mõnigi kord löömingu või pussitamisega.
Seekord tulid minu juurde päris keset pealinna, Tartu maantee 28 asuva maja elanikud ja teatasid kohe alustuseks: «Kui see ei lõpe, põletatakse meid homme sisse ära või lausa tapetakse. Autosid on juba lõhutud, pea ähvardati lõhki lüüa, kaks korda on väike tulekahju tekitatud. Ning ei tee seda mitte üks inimene, vaid mitmed, täiesti võõrad inimesed, kellele üüritakse meie majas korter vaid paariks-kolmeks päevaks, mitte rohkemaks.»
Politseile tuttav korter
Veel üsna hiljaaegu oli selles majas elada nauding. Jah, hoone on tunnistatud arhitektuurimälestiseks ja seetõttu ei tohi selle välimust muuta. Kuid kõige muu poolest – suured korterid, kõrged laed, asukoht, mis kerib hinna meeldivalt kõrgele – oli ja on seniajani maja mainekas ja hea. Neljakorruselise hoone esimesel korrusel ei elata; igas trepikojas on kuus korterit. Ühest neist kõnelesidki meie poole pöördunud inimesed. Nende sõnul on korteri omanik ettevõte Nelli Pak OÜ ja seda üüritakse välja.
«Kui korteris elasid püsiüürnikud, ei olnud mingeid probleeme. Elasid vaikselt, rahulikult, südamlikud inimesed olid. Aga paari aasta eest sõitsid nad minema ja korterit hakati lühiajaliselt välja üürima. Kui algul see meid väga ei häirinudki, siis viimasel aastal on elu muutunud põrguks.»
Korter üüritakse välja mõneks päevaks. Kord tulevad sinna elama külalised Venemaalt, Leedust või Lätist, kord võtavad selle enda valdusse noored, kes soovivad pidu korraldada.
«Reeglina algab kõik reede õhtul. Korter on suur, sinna mahub oma 15–20 inimest. Kogu öö lõugab muusika, kogu öö karjutakse, lauldakse, tantsitakse. Käiakse tänaval suitsetamas. Paaril korral on konidest süttinud väiksemad tulekahjud. Mõnikord satuvad adekvaatsemad üürnikud, kes taltuvad palve peale muusika vaiksemaks keerata ja mitte karjuda. Tõsi, mitte kauaks, aga vähemalt natuke aega saab magada. Mõnikord on nad aga nii jultunud, et tulevad vaat et rusikatega kallale. Lubavad pea lõhki lüüa, kui politseisse helistame.»
Elanikud kinnitavad, et viimasel aastal on tulnud vähemalt paarkümmend korda korrakaitsjatele helistada. Sageli öeldakse helistajale kohe, et politsei ei saa midagi ette võtta. Tihti sõidetakse siiski kohale, aga siis koputavad nad suletud uksele, mille tagant sel hetkel ei kosta ühtegi heli, ja sõidavad jälle minema, sest mingit rikkumist ei tuvastatud.
«Aga siiski, lõpuks õnnestus meil tõestada, et majas ei ole kõik korras. Meie enda kahjuks,» räägivad Den za Dnjomi poole pöördunud inimesed. «28. märtsil oli korteris eriti palju lärmi. Nägime, et hoovis kakerdavad ringi just sellest korterist tulnud täitsa purjus noored, ilmselgelt alaealised. Teatasime sellest politseisse, aga politseinike koputamise peale ei avanud jälle keegi. Mõne aja pärast mürgel jätkus, politsei sõitis uuesti kohale ja lubas ukse maha murda, kui ei avata. Tol ööl viidi meie silme all korterist minema 12 täiesti purjus või midagi endale süstinud teismelist. Kohale tuli ka kiirabi, kes nähtavasti neid kontrollis. Pärast pandi nad kõik kahte mikrobussi ja viidi minema.»
Järgmisel päeval pidutsesid aga korteris inimesed, kes parkisid ukse ette Leedu numbrimärgiga masina.
«See on lõpmatu õudus. Oleme pidevalt n-ö lahinguvalmiduses, ootame, et pannakse põlema või hakatakse tapma. Peale selle suitsetavad nad kus juhtub, aga meil on koridoris gaasitorud. Kui peaks plahvatama, ei jää majast kivi kivi peale,» räägivad elanikud.
Nad kinnitavad, et on püüdnud lahendada probleemi firma ja selle omaniku Nelli Petraitisega rahumeelselt, aga konstruktiivset dialoogi pole tekkinud.
«Perenaine teatas, et talle ei jaga keegi käske ja kedagi ta ei karda. Kaevaku me kas või riigikogusse. Aga pärast kokkupõrkeid üürnikega, pange tähele, täiesti erinevate võõraste inimestega, kellele on antud kätte hoovi ja trepikoja võtmed, lõhuti ühe kõige aktiivsema kaebaja autot.»
Sellise loo puhul huvitas mind konflikti teise osapoole arvamus. Võib mõista, et omanik, kes ei ela majas, vaid ainult üürib korterit välja, ei pea olema kõigi üürnike tegemistega kursis. Korteri väljaüürimine on seadusega igati lubatud, aga kui tuleb signaal mürgeldamise kohta, võib alati lepingu lõpetada ja paluda huligaanidel elamispind vabastada. Antud juhul on asi keerulisem: üürnikud nagunii pikalt ei püsi, päev-paar ja ongi nad juba läinud; mürgeldasid mis mürgeldasid, aga siis kadusid kõigi nelja tuule poole.
Tehingule eelneb kontroll
Petraitis oli nõus küsimustele vastama. Ta ütles, et tema ettevõttel on kinnisvara mujalgi, on teisigi kortereid, mis antakse pikemaks või lühemaks ajaks üürile. Kõik on täiesti ametlik. Tehingud sõlmitakse portaali booking.com vahendusel. Alati jääb tehingust alles leping ja saadud tulult makstakse makse.
«Enne kui anda ajutisele üürnikule üle võtmed ja ta korterisse lubada, kontrollib üürileandja põhjalikult üürniku dokumente. Lepingu sõlmimise eel selgitab üürileandja välja, kust on üürnik siia tulnud, kui kauaks ja miks ta linna jääb, samuti mitmeid muid andmeid, mis lubavad veenduda võimaliku üürniku usaldusväärsuses,» räägib Petraitis.
«Alaealistele ei üürita korterit mingil juhul! Üüriettevõte hoolitseb oma maine eest ja on eelkõige ise huvitatud, et üürnikud peaksid end väärikalt ülal ja mingil juhul ei põhjustaks maja teistele elanikele probleeme. Sel eesmärgil korraldatakse nendega eelnev kokkusaamine ja vestlus,» lisab ta.
Aga kõik need kaebused? Aga konflikt ja soovimatus teha koostööd naabrite ja korteriühistu esindajatega?
Ettevõtte esindajal on sellelegi vastus. «Kunagi varem ei ole maja elanikud pöördunud ei meie ega korteriühistu poole kaebustega lärmi või üürnike sobimatu käitumise pärast.»
Elanikud räägivad hoopis teist juttu ja näitavad ühistu juhatuse ametlikku kirja korteriomanikule, mis saadeti välja juba 10. veebruaril. Selles räägitaksegi just öistest mürglitest ja palutakse avaliku korra tagamiseks midagi ette võtta.
Juhatus on pöördunud ka politseisse, mida kinnitab politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonibüroo peaspetsialist Viktoria Korpan. «Politsei on viimasel ajal saanud mitu avaldust ja praegu vaadatakse neid läbi.»
Palusin selgitada, mida võtavad korrakaitseorganid ette pidevalt Tartu maantee 28 majast saabuvate kõnede ja signaalide peale, ning saime sellise vastuse: «Politsei reageerib saabuvale informatsioonile. Kui üürnikud rikuvad korda või on kahtlus, et korteris võivad alaealised alkoholi tarbida, siis tuleb operatiivselt helistada telefonil 110.»
«Kohale sõitnud patrull fikseerib rikkumise ja püüab seejärel saada kontakti rikkujaga, selgitab avaliku korra eeskirja ja annab korralduse rikkumine lõpetada. Kui rikkuja nõudmisele ei reageeri, on politseinikel õigus siseneda ruumi ukse mahalöömise teel. Politseil on õigus siseneda ruumi ilma omaniku nõusolekuta, kui on alus arvata, et ruumis viibib inimesi, kelle elu ja tervist ähvardab oht. Avaliku korra rikkujat saab karistusseadustiku 262. paragrahvi alusel karistada rahatrahviga kuni sada trahviühikut.»
Politsei esindaja täpsustas, et andmebaasi põhjal on sellele aadressile väljakutse olnud näiteks selle aasta 29. jaanuaril kaebusega müra peale, 7. aprillil aga kaebusega korrarikkumise peale. On olnud ka väljakutseid, mil patrulli kohalejõudmisel valitses juba vaikus.
Ühistu pöördub kohtusse
Palusin selgitada 28. märtsil toimunut, mil korterist viidi minema üle kümne purjus teismelise.
Petraitise sõnul helistati 28. märtsil kell 23.15 tõepoolest talle politseist ja teatati, et nad on väljakutse peale kohale tulnud. «Koos politseiga korterisse jõudnud, leidsime sealt neiu, kes oli korteri üürinud, ja tema külalised. Mingit lärmi ega muusikat me korteris ei kuulnud. Politsei viis kõik noored osakonda, arvatavasti isiku väljaselgitamiseks, sest mitte kõigil ei olnud dokumente kaasas.»
«28. märtsil oli väljakutse: kaevati korrarikkumise peale, kohapeal peeti kinni 12 alaealist. Algatati asi seoses alaealiste alkoholitarvitamisega,» täpsustas Korpan.
Politsei esindaja sõnul ei vastuta korteriomanik korrarikkumise eest, mille paneb toime üürnik, aga küsimus on selles, kas omanik on teinud kõik endast oleneva, et üürnikud korrarikkumisi toime ei paneks. Politsei ei saa korteriomanikule ette kirjutada, kuidas oma omandit kasutada. Kuid omanik vastutab teiste korterite omanike, korteriühistu liikmete ees.
«Praegu on tegu tsiviilõiguslike suhetega. Kui korteriomanik ei soovi teiste korteriomanikega konstruktiivselt suhelda, ei arvesta naabritega ega reageeri märkustele, võib korteriühistu pöörduda kohtusse, et korter sunniviisiliselt võõrandataks,» jagas Korpan nõu.
«Just seda kavatsemegi teha, kuni meid pole veel õhku lastud ega ära tapetud.»