Kas Pärnu maantee pinnaseuuringud jäid õigel ajal tegemata?

Uwe Gnadenteich
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõigepealt kaevati Pärnu maantee üles ja alles siis hakati uurima, missugune aluspinnas seal on.
Kõigepealt kaevati Pärnu maantee üles ja alles siis hakati uurima, missugune aluspinnas seal on. Foto: Liis Treimann

Üles kaevatud Pärnu maanteel vilistab vaid tuul ning enne kolmapäeva ei taha asjaosalised teeremondist isegi rääkida, ammugi siis veel midagi teha.


Trammitee rekonstrueerimise peatöövõtja Merko Ehitus Eesti kommunikatsioonijuht Merit Välba soovitas esitada küsimused tööde tellijale, Tallinna Linnatranspordi ASile. Sealne suhtekorraldaja Sirje Roht ütles vaid, et selgus peaks saabuma homme.

«Pinnaseproovide vastused saame kätte kolmapäeval. Nende alusel on eksperdil siis võimalik esitada oma arvamus ja anda soovitused, millele saame edaspidises ehitustegevuses toetuda,» lausus Roht. Küsimus, et kas pinnaseproove poleks pidanud juba enne tööde algust võtma ning kes seda oleks pidanud tegema, ei tule samuti vastust.
Seetõttu pidi Postimees pöörduma eemalseisva eksperdi poole.

Tallinna Tehnikaülikooli teetehnika lektori Ain Kendra sõnul oli trammitee rekonstrueerimise hange selline, et hanke võitnud konsortsium (Merko, KMG ja Ratatek OY) pidi ise kogu asja projekteerima ja ehitama. «Minu kui kõrvalseisja arvamine on, et tõenäoliselt ei tehtud õigeaegselt geoloogilist uuringut, vaid loodeti arhiivimaterjalidele. Vähemalt puhtalt teedeehituslikus hankes sama Pärnu maantee lõigu uuendamiseks nähtigi ette asfaltkatte asendamine ilma geoloogiliste uuringuteta, seda tellija soovil,» ütles Kendra.

«Kui praegu on avaldatud kahtlused aluspinnase kandevõime kohta, siis põhjus võib olla selles, et varasemates geoloogilistes uuringutes ei ole eristatud ühtlaseteriseid liivasid harilikest liivadest. Vahe on selles, et ühtlase terastikulise koostisega liivadel on terad ühesuurused ja ümarad. See esitatakse uuringus jämeliivana, kuna terade diameeter on piisavalt suur. Kui jämeliiv on arvutuslikult kandevõimega 130MPa, siis ühtlaseterise liiva puhul on see näitaja 75. Kujutage ette, et astute pallimerre, kus kõik «terad» on ühesugused ja ümmargused, miskit ei haaku, kõik libiseb. Sellist pinnast on raske tihendada ja selle peale ehitada on raskem,» selgitas Kendra.

Tavapraktika on tema sõnul see, et kõigepealt tehakse puurimised ja analüüsitakse, mis pinnas seal all on. «Siin võis olla raskusi seetõttu, et ei julgetud puurida näiteks sellepärast, et ei teatud, mis seal all leiduda võib ja kardeti mõnele torule või kaablile pihta saada. Geoloogilise luure andmed peaksid ulatuma kusagile kolme meetri sügavusse ja siin pole abi ka metalliotsija tüüpi seadmetest, sest nende jaoks võib seal all liiga palju piiksuvat olla. Hoolimatu ja asjatundmatu puurimine võib seetõttu väga kalliks kätte minna,» nentis Kendra.

Ta lisas, et kui selgub, et varasemad andmed ei vasta päris tänasele arusaamisele ja kui Ratatek tahab näiteks Euroopa reglemendile vastavat aluspinnase omaduste hindamist, siis on selge, et see vajab täiendavat uurimist.

«Küsimus on selles, et miks ei tehtud seda varem? Praeguse olukorra tõttu läheb ehitus ilmselt kallimaks. Võimalused on ülemise liivakihi stabiliseerimiseks kas siis mehhaaniliselt teise materjali lisamise teel või mingi sideainega. Vähemalt selles osas, mis puudutab trammiteed ja selle lähiala,» lausus Kendra.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles