ÕPITUBA „LORUP JA LANGEBRAUN NING KUIDAS NEID ÄRA TUNDA“.

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Õpituba Eesti tarbekunsti ajaloo tuntuimate töösturite Johannes Lorupi klaasivabriku ja Nikolai Langebrauni portselanitööstuse teemal. Õpituba viib läbi Anne Ruussaar (Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraator, tarbekunsti kogu hoidja).



Õpituba annab põgusa ülevaate Eestis tegutsenud klaasi- ja portselanitööstustest, keskendudes Eesti rahvusliku tööstuskunsti ja -disaini sünnile 20. sajandil. Märksõnadena tõusevad kindlalt esile Johannes Lorup ja Nikolai Langebraun, nende tööstustes valminud esemeid on veel laialt leida. Mitmetes kodudes on tänini kasutusel kaunid Lorupi klaasid ning karahvinid ja Langebrauni tööstuses maalitud tassid-taldrikud. Seekordses õpitoas räägitakse pikemalt ka sellest, kuidas neid väärtuslikke esemeid kauem perekonna vara hulgas säilitada.



Johannes Lorupi asutatud ja 1934. aastal Tallinnas Koplis tööle asunud klaasivabrik oli esimene moodne klaasitootmise ettevõte Eestis, kus tegeldi nii tootmise moderniseerimise kui ka toodangu sihipärase arendamisega. Esimesena Eestis hakati Lorupi vabrikus valmistama poolkristalli ja kristalli. Nikolai Langebrauni ettevõtte toodang moodustas 1920.-1930. aastatel Eestis dekoreeritud portselanist lõviosa. Kuigi seal portselani ei toodetud, nagu tihti ekslikult arvatakse, on Lagebrauni portselanitööstuses dekoreeritud nõud oluliseks osaks meie tööstuskunsti- ja disaini ajaloos. 


Lisaks teoreetilisele ülevaatele antakse õpitoas ka praktilisi näpunäiteid, kuidas Eestis valmistatud/dekoreeritud klaasi/portselani ära tunda. Soovi korral võivad õpitoas osalejad kaasa võtta klaas- ja portselanesemeid, mille päritolu määramine neid huvitab.



Palume osalemiseks eelregistreeruda aadressil reti.meema@ajaloomuuseum.ee Kohtade arv on piiratud!


Osalustasu 3 eurot.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles