Selleks et naastrehvid enam nii palju meie tänavaid ja teemärgistust ei räsiks, tahab Tallinna linnavalitsus teha riigile ettepaneku kehtestada kohaliku maksuna naastrehvimaks ning pikemas perspektiivis Tallinnas naastrehvide kasutamise üldse ära keelata.
«Maks võiks tulla 3-5 aasta jooksul ja seda tasutakse naastrehvi ostmisel,» ütles Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa linnavalitsuse ajalehele pealinn. «Ideaalne oleks, kui maksu eest saaks kahjud kaetud, kuid see ei ole ilmselt reaalne. Küll aga peaks maks olema nii suur, et juhid hakkaksid eelistama naastudeta lamellrehve.»
Rüütelmaa rõhutas, et esialgu on vastu võetud põhimõtteline otsus teha majandus- ja taristuministeeriumile naastrehvimaksu kehtestamise ettepanek, kuid maksu üksikasjade kohta pole veel midagi lõplikku otsustatud. «Esialgu oleme veel idee tasandil,» mainis Rüütelmaa.
Pikemas perspektiivis tahab Tallinn naastrehvide kasutamise linna territooriumil üldse ära keelata, sest praktilist vajadust naastrehvide kasutamisel Tallinnas Rüütelmaa hinnangul pole. Lõplikule keelustamisele võiks Rüütelmaa arvates eelneda kahe- kuni kolmeaastane üleminekuperiood, et inimesed saaksid juba ostetud naastrehvid lõpuni sõita.
Majandus- ja taristuministeerium ei soovinud oma seisukohta Tallinna linna kavandatava ettepaneku kohta veel avaldada. «Kui vastav ettepanek on ametlikult meie majja jõudnud ja oleme sellele ka vastuse koostanud, annan teada,» seisab ministeeriumi avalike suhete osakonna nõuniku Gea Otsa vastuses.
Pealinn küsis naastrehvimaksu kehtestamise kohta arvamust ka neljalt Tallinna autojuhilt. Kolm neist kinnitasid nagu ühest suust, et sõidavad juba aastaid lamellrehvidega ja kavandatav maks neid seega ei puudutaks. Põhimõtteliselt aga pooldasid nad naastrehvidega tänavaid lõhkuvatele juhtidele mingis vormis kahjutasu kehtestamist. Neljas juht arvas, et möödunud talvel peaaegu polnudki selliseid päevi, mil Tallinnas naastrehvide kasutamisel mingit mõtet oleks olnud, kuid mõnel aastal kuluvat need äärelinnas marjaks ära. Kummimehe rehvitöökoja nimetuks jääda soovinud müügijuht ütles, et olulist muutust naastrehvimaksu kehtestamine nende töös tõenäoliselt ei too, sest nagunii sõidab enamik Tallinna juhte juba praegu lamellrehvidega.
Üks põhjus, miks naastrehvide tekitatud kahju just nüüd päevakorda kerkis, on selle aasta erakordselt lumevaene ja soe talv, mis tõi naastrehvide laastamistöö tagajärjed tänavatel eriti selgelt nähtavale. Rüütelmaa toob näiteks Kaarli puiestee, kus möödunud sügisel pandi maha kallis termoplastmärgistus. Arvestuse järgi pidanuks see püsima kolm aastat, kuid juba sel kevadel pole märgistusest midagi järel. «See on põhiliselt naastrehvide töö,» nentis Rüütelmaa. «Väga kallist termoplastmärgistusest on saanud peen tolm, mida me sisse hingame ja mis on kindlasti ka väga mürgine.»