Eelmise aasta 1. mai mõttetalgutel otsustasid Pirita elanikud, et oleks tore paigaldada linnaossa teabetahvlid, kus inimesed saaksid üles riputada, ostu-müügi, koerte ja kasside kadumise või muid kuulutusi. Keegi ei osanud aimata, et hea mõtte teoks tegemine võtab aega rohkem kui aasta.
Algatusest haaras kinni Mähe selts, kes pöördus bussipeatustesse teabetahvlite paigaldamise sooviga Pirita linnaosavalitsusse. Mähe seltsi esindaja Erik Vesti sõnul suhtusid ametnikud mõttesse tõrjuvalt ning andsid mõnekuulise kirjavahetuse järel mõista, et linnal puudub infostendide muretsemiseks ja paigaldamiseks raha.
Mähe selts ei jätnud aga jonni ning hankis Etteveõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu 23 000 krooni. Seltsi liikmed tegid ise stendide joonised, võtsid ühendust nende valmistajatega ning rääkisid Tallinna kommunaalametiga läbi võimalikud asukohad.
«Ideaalis soovisime paigaldada kümme stendi, kuid Pirita linnaosavalitsuse arendsunõuniku tungival soovitusel pidime piirduma kuuega,» selgitas Vest.
Seejärel tuli aga järgmine tagasilöök, sest Pirita linnaosavalitsus leidis, et on vaja korraldada konkurss, et leida firma, mis oleks nõus maksma reklaamipinna eest linnale renti. Samas oli ju teada, et stendid ei kuulu linnale ning sinna hakkavad kuulutusi riputama eraisikud.
Taas möödus mitu kuud. 2009. aasta detsembris saatis Pirita linnaosavanem Tiit Terik Mähe seltsile kirja, et ta toetab seltsi algatust teabetahvlite paigaldamiseks ning annab vastava loa.
Vesti sõnul olid tänavu aprillis tahvlid valmis ning ootasid paigaldamist. Linnaosavalitsus pidas selle eelduseks aga kaeveloa olemasolu. Pärnamäe ja Randvere tee bussipeatuste lähedusse pandava kuue teabetahvli jaoks oli vaja kaevata 60 sentimeetri sügavused ja umbes 40 sentimeetrise läbimõõduga augud. Iga augu jaoks oli vaja kommunaalametilt taotleda kaeveluba.
«Loa hankimine ei kujunenud aga sugugi lihtsaks, sest linna seisukohalt ei oma tähtsust, kas kaevatav auk on 60 sentimeetrit või viis meetrit sügav – kõikidele aukudele kehtivad ühesugused reeglid,» ütles Vest.
Iga augu jaoks oli vaja koostada ehitusprojekt, vormistada geodeetilised alusplaanid ning võtta kõigilt infrastruktuuri valdajatelt (Elion, Eesti Energia, Eesti Gaas) kooskõlastused, mille eest tuli maksta.
Igale auguprojektile kogunes lõpuks 11 erineva ametniku allkiri ning Mähe seltsi esindajad suundusid linnplaneerimise ametisse, kus vormistati linna seisukohti väljendav lõplik kooskõlastus. Kõik see oli aga alles eeldus, et saada kaeveload. Dokumentidele tuli veel lisada kaeveloa avaldus ning garantiikiri, et Mähe selts pärast kaevetöid ka augud kinni ajab ning haljasala taastab. Kaeveloa avaldus nõudis omakorda Tallinna erinevate ametite kooskõlastusi. Mähe selts suundus uuele ringile.
Vesti sõnul tuli jälle tõrkeid ette. Näiteks transpordiamet nõudis, et iga pisikese augu kohta tuleb koostada kaevetööde joonis. Kui seegi sai valmis, kulus nädal ning kauaoodatud kaeveload olid Mähe seltsil käes. Praeguseks seisavad kõik kuus teabetahvlit oma kohal.
Kokku kulus kuue pisikese augu kaevamise ja teabetahvlite paigaldamise loa saamiseks 13 kuud ning Vest pidi selle aja jooksul suhtlema kokku 33 ametniku või firmade esindajaga.
Pirita linnaosavanem Terik tunnistas, et niisugune asjaajamine võiks olla tõesti lühem ja selgem ning liigset bürokraatiat tuleks kokku tõmmata. Samas mainis ta, et ilmselt ei tegelenud Mähe selts ka eriti intensiivselt.
«Mõistliku asjaajamise juures ning teades, millise ametniku juurde minna ja millises järjekorras seda teha, kuluks aega kindlasti vähem,» ütles Terik. «Loomulikult saab ka bürokraatiat vähendada. Nüüd on meil üks kogemus olemas, millest linn saab teha oma järeldused.»
Terik lisas, et linnal on kavatsus paigaldada ka teistesse linnaosadesse teabetahvleid, kuhu inimesed saaksid oma kuulutusi panna. Ka Pirita teised asumid väärivad seda. Selle aasta eelarves ei ole Pirital raha, et teabetahvleid paigaldada, aga järgmiseks aastaks tuleks niisugused kulud arvesse võtta.