Tagasi mobiilivaatesse
Teeme koos parema Tallinna
Saada vihjeSaada pilt
Värskendamiseks tõmba
:
Avaldatud:

Kultuurikatla ehitamine takerdub raha taha

A +A -Print
Madis Filippov

Järgmisel kevadel peaks parimal juhul uksed avama vaid osa Kultuurikatlast. Päris kindel see aga pole, kuna linn ei ole ehituse täpset rahastamisplaani välja käinud.



Poolteist aastat tagasi seadis linnavalitsus elanikud dilemma ette – kas ehitada 2011. aastaks, mil Tallinn kannab Euroopa kultuuripealinna tiitlit, valmis linnateatri uus hoone või Kultuurikatel. Kahevõitluses sai eluõiguse viimane.

Ometi pole tulevane Kultuurikatel ehk endine Tallinna soojuselektrijaama hoone siiani kellut ega maalri kätt tunda saanud, vaid üksnes koppa ja kuvaldat. Praegu käivad kibedad lammutustööd ning ehitama hakatakse heal juhul alles augustis.

Kultuurikatla juhi Peeter Jalaka sõnul on kõik siiski kontrolli all. «Kui antakse piisavalt raha, siis oleme üsna täpselt graafikus,» märkis ta. «Projekteerimine on lõppenud ja välja kuulutatud ehitushange. Järgmiseks kevadeks peaks katel olema põhiosas valmis ja märtsi lõpust toimuksid seal kultuuripealinna sündmused.»

Jalakas rääkis, et ehitus on jagatud neljaks etapiks. Esimene osa on katlasaal, kuhu tulevad arhitektuurikeskus, disainikeskus ja osa loomemajanduse arenduskeskusest. Teine osa sisaldaks tsirkusesaali, suurt kuuesajakohalist saali ja kogu hoonet läbivat tänavat.

«Need kaks saali kokku võimaldaksid juba päris mastaapseid üritusi korraldada,» rääkis Jalakas. Tema sõnul on järgmiseks aastaks plaanis just need osad valmis saada.

Hiljem, kolmandas etapis, rajatakse kaks keskmise suurusega multifunktsionaalset saali. Neis ruumides tegeldaks põhiliselt laste ja noortega. Neljas osa kujutab endast hoonesse kujundatud metsikut parki.

Siiani on katla ehituseks linnalt ja eurorahadest kokku saadud 84 miljonit krooni. Kogu hoone täielikuks valmisehitamiseks kuluks aga Jalaka hinnangul veel sada miljonit krooni.

«Esimese osa valmissaamiseks oleks vaja juurde 35 miljonit ja kui tahame valmis saada ka teise osa, kuhu on planeeritud kakskümmend suuremat kultuuripealinna üritust, siis on tarvis kokku üle 76 miljoni krooni veel,» rääkis Jalakas. «Linna poolt on kogu olukord endiselt ebaselge, ühtegi kindlat sõna pole seni kuulnud.»

Praegu on olemas suusõnaline kokkulepe, et projekti rahastatakse nõutud tasemel. Aga küsimuseks jääb, kas seda tehakse tänavu või järgmisel aastal.

Jalaka sõnul tagaks vähemalt ehitise esimese osa valmimine järgmiseks aastaks, et EASi toetusrahast ilma ei jääda. See ongi miinimum, mille peale mängitakse juhul, kui linnalt piisavalt raha ei saa. Seni on EAS toetanud projekti 11 miljoni krooniga.

Tallinna kultuuriväärtuste ameti juhataja Anu Kivilo nentis, et Kultuurikatla kahe ploki valmimine kultuuripealinna aastaks on oluline. Seda, kui paljuks praeguseks eraldatud summadest jätkub, saab Kivilo sõnul täpsemalt arvutada, kui riigihanke tulemus on selgunud.

Kõige kindlam Kultuurikatla osa, mis valmis saab, on korstnasse ehitatav lift ja kõrgustesse planeeritud vaateplatvorm. Nimelt ehitatakse need Euroopa Liidu raha eest.

Kultuurikatel

•    Kultuurikatel on endine Tallinna soojuselektrijaama hoone linnahalli kõrval. Eesmärk on sellest hoonest ehitada kultuurikeskus.

•    Kultuurikatel viib kokku eri kunstiliigid ning säästva ja loova mõtlemise.

•    Sinna tulevad kontserdi- ja teatrilavad, keskkonna- ja tipptehnoloogia õpitoad, tantsulavad, galeriid, ateljeed, butiigid, loomeettevõtete bürood jpm.

Märksõnad:Peeter Jalakaskultuurikatel
TALLINNA ALKOHOLIPOLIITIKA
Sponsoreeritud artiklid
TULIPUNKT
TALV LINNAS
PIDU
TULIPUNKT
SÖÖGIKOHT
Jõulud tulekul
Üritused Tallinnas
29. november
L
Meelespea
Viimased uudised
Üritused Tallinnas
Tallinna kinodes
29. november
L
Söögikohad
Uusi sündmusi
Loe ja vaata
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
48h populaarsemad teemad
Top lood
Top kommentaarid
UudisedKõik
LiiklusKõik
Vaba aegKõik
TrennKõik
SöögikohtKõik
ShoppingKõik
Galeriid
POSTIMEES.eeKõik