Noor Toomas valvab Tallinna

Ajakiri Pulss
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Ajakiri Pulss

Kui Vana Toomas jälgib Raekoja tornist, kes merelt või maalt linna poole läheneb, hoiab noor rootsi mees Tomas üle mere Stockholmist Tallinnal silma peal.

Tomas Alexandersson (27) pühendab palju oma vabast ajast veebilehe The Tallinn Collector, mis koondab Nõukogude Eesti aegsetest turismiraamatutest pärit pilti ja sõna linna vaatamisväärsuste ja eluolu kohta. Seega, tuleb vaadata ja vaeva näha, kas leidub kuskil veel miskit vana kraami – raamatuid, buklette, infovoldikuid ja muud sarnast ENSV pealinna Tallinna kohta.
Tomas tuli aastal 2005 pärast kooli lõpetamist 18-aastasena Tallinna, elas ja töötas kohapeal head seitse aastat turismi alal ning kiindus linna parandamatult.

Nüüd on Tomas tagasi Stockholmis ja õpib ülikoolis, kusjuures ka tema magistritöö puudutab turismiteemat. Hoogne hobisaidi pidamine leevendab Tallinna-tagasi-igatsust. Tomas ütleb, et kuigi The Tallinn Collector pole kommuun või foorumikoht, kus lihtsalt jagada oma fotosid, vaid presenteeritud ja terviklik pilt materjalidest, mis juba omal ajal olid hästi tehtud.

Samal ajal on Tomas valmis ära kuulama kõik idee ja ettepanekud veebilehe kohta. Mõistagi on väga oodatud materjalid nõukaaegse turisminduse kohta. Eesmärk on kasvada ja olla kasulik miks mitte ka Tallinna turismindusele. Pärimusturism, näiteks saaks sealt head infot, sest Tomase arvates on nõudlus nõukaaegsete turismiobjektide järele suur. Tallinnas neid ikka jätkub, nii muuseumite näol (näiteks KGB oma) kui ka reaalses linnapildis.

Tomas ise on suur Tallinna turgude fänn – Balti jaama ja keskturu kandid on tema sõnutsi täielik eksootika, sest Rootsis midagi sellist pole. Muidugi kõik uuskasutuskeskused ja muud secondhand’id, Humanad ja teised on läbi käidud. See käis ikka nii, et «astelpajumahl käes, koos sõpradega mööda kaltsukaid ja antiigipoode ringi kolistama». Raamatukoist näiteks on ära ostetud küll kõik, mis mahtus The Tallinn Collectori tarvis.

Lemmikud on veel kultuurikilomeeter, Tallinna Zoo, Kadriorg ning trammisõit Koplisse ja tagasi – alati elamuslik. Tomas pole siiski vaid minevikufänn, vaid talle meeldib ka tänane linn. Lihtsalt minevikujäljed linnapildis tunduvad hapramad ja kaduvamad, seda enam tahab ta neist osa saada nii palju kui veel võimalik. Tomas meenutab, et üks parim koht söömiseks oli Elevant, «kuhu tahaks isegi investeerida!». Meeldivad paigad on Noku ja Must Puudel.

Üks parim paik pidutsemiseks oli Mutant Disco ja siis Tallinn Express, ja see pole kaugeltki kõik. Mäletan sagedasi varahommikuid Westmanni poes Pärnu maanteel, kuhu läksin ostma «cheap sushi’t, nagu mina ütlen, ehk eesti keeli krabipulki».
Tomas kiidab Tallinna nii uues ja vanas kui ka heas ja halvas. Just see segu kõigest kokku teeb liidetavate summast veel suurema. Milles ta tõesti linna või linlaste juures arenguruumi näeb? «Kui sul on tõmmum nahavärv, liiga kitsad püksid või oled homoseksuaal, siis kohtab neid, kellele see ei meeldi ja nad ei jäta seda vaid enda teada.» möönab mees. «Milleks vihastada ja sõimata – säästke energiat millelegi, mis teid ennast elus edasi aitab,» arvab Tomas.

Tallinna venekeelse kogukonnaga on Tomasel olnud vähe kontakte ja kogemusi, aga ta ütleb, et Stockholm on väga erinevate rahvaste ja kultuuride kohtumispaik, kuid kõik oskavad väljaspool kodu rootsi keelt. Samas – kui ei oska, siis kuidagi saab ikka suheldud. Tomas teab hästi, et Tallinnal on ka märkimisväärset Rootsi aja pärandit – nii praegused rohealad, kunagine kindlustuste bastionivöö ümber vanalinna müüride kui ka Gustaf Adolfi kool ja Uue tänava ehitised... ning räägitakse ka vanast heast rootsi ajast.

Mis peaks sisalduma Tomase motivatsioonipaketis, et ta tagasi Tallinna tuleks? «Kui ma saaks tagasi korteri Kaubamaja juures, töö turismifirmas ning uue Humana kliendikaardi, siis ma mõtleks!» ütleb Tomas, et tegelikult tuleb ta niisama ka. Muide, vähemalt pensionärina ehk siis juba vähem kui 40 aasta pärast: «Mul on Eestis ka mu 3000-eurone pensionifond ootamas!»
Ilma igasuguse naljata aga – Tomas võib tulla Tallinna väisama juba lihavõtete aegu, päris kindlasti saabub ta aga suvel laulupeole. «Minu lemmikpidu,» ütleb ta eesti keeli.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles