Solarise keskuses toimunud eesti ja vene noorte vahelise kakluse kohta ütles Tallinna Ülikooli psühholoogiaõppejõud Avo-Rein Tereping, et konfliktid on alati soodsad tekkima, kui ühiskonnas on pinged. Noortevahelisi konflikte soovitaks Tereping vaadelda aga teisti, sest siin piisab mistahes erinevusest, mis ei pea tingimata rahvusega seotud olema.
Avo-Rein Tereping: rahvustevahelisi konflikte tekitavad ühiskonnas valitsevad pinged
Terepingi sõnul võivad konfliktid tekkida alati. «Konfliktivaba ühiskonda ei saa olla, see oleks utoopia. Alati kellelegi tundub, et teda on solvatud. On mõlema poole küsimus - kuidas on nad harjunud konflikte lahendama. Kas üks pool vabandab või mitte.»
Kui teineteisele minnakse kallale rusikatega, võivad Terepingi hinnangul eelduseks olla ühiskondlikud pinged. «Vägivaldseks konfliktiks on pinnas alati soodsam, kui ühiskonnas on pinged. Need võivad olla majanduslikud, sotsiaalsed, võivad olla ka välispoliitilised, nagu praegu,» leiab Tereping.
Otseselt rahvuslikud konfliktid on Terepingisõnul Eestis pigem harukordsed. «Piisab sellest ja eriti noorte puhul, kui mõni teine grupp või isik on lihtsalt teistsugune. See võib olla kas teisest tänavast, teisest linnast, aga tõsi - ka teisest rahvusest. Osavad poliitmanipulaatorid oskavad igas asjas, kus eestlane ja mitte-eestlane on tülli läinud, näha kõigepealt rahvuslikkust. Kui kaks noortekampa omavahel kaklevad, ei ärataks see liigset tähelepanu. Kui tuuakse mängu eri rahvused, siis hakatakse seda kohe ekspluateerima rahvuslikul pinnal,» selgitab Tereping.
Teisest küljest nõustub Tereping, et pingeid võib Eesti ühiskonda mingil määra lisada Ukrainas toimuv ning kuna eesti ja vene kogukonnad elavad erinevates meediaruumides, on ka nende arvamused teemal erinevad.
«Kui vaadelda kommentaare seoses Ukraina sündmustega, siis erinevused eestlaste ja mitte-eestlaste kommentaarides kahtlemata on. Aga ka siin ei ole põhjus ennekõike rahvuslik, kui üks pooldab üht ja teine teist. See annab võimaluse tõlgendada neid kui rahvuslikke konflikte, ehkki tegelikult on need arvamuste erinevused, mis tulenevad erinevatest meediaruumidest.»
Tereping usub,et Eestis ei ole teravaid ja ületamatuidrahvustevahelisi pingeid. «Eestlased ja venelased töötavad külg-külje kõrval firmades koos. Pigem võivad pingete aluseks olla majanduslikud või tööpuudusega seotud probleemid. Mitte rahvuslikud.»
Psühholoogisõnul otsib inimene enda seesmistele pingetele kogu aeg lahendusi. «Kõige efektiivsem probleemi lahendus tundubki inimesele sagelisee, kui minnakse kellegi erineva kallale. Teine rahvus on juba piisav erinevus. Samas - uuringud kinnitavad, et eestlaste ja mitte-eestlaste hoiakud on maailmasündmuste osas erinevad. Ühtne meediaruum võrdsustaks neid hoiakuid. Näiteks võiksid meie meediaväljaanded vahendada Venemaa logides ja sõltumatutes meediakanalites (nt Ehho Moskvõ) levivaid arvamusi venekeelsele lugejale.»