Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ütleb oma kirjas Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele, et pealinn vajaks lisaks munitsipaaltelevisioonile, munitsipaalpoele ja munitsipaalpangale ka toimivaid munitsipaalkoole ja –lasteaedasid ning ministeerium on siin valmis Tallinna aitama.
«Olen korduvalt pidanud nentima, et sisuline koostöö, õigemini selle puudumine, on seadnud pealinna lapsed väga ebavõrdsesse olukorda. Jagan paljude haridusasutuste ning lastevanemate muret, et Tallinn on aastaid süstemaatiliselt ja sihikindlalt ignoreerinud oma seadusest tulenevaid kohustusi,» tõdes haridusminister oma kirjas.
Teravamate murekohtadena nimetas ta erakoolide rahastamist, hariduslike erivajadustega lastele õpitingimuste tagamist ning riigikeelse gümnaasiumiõppe võimaldamist noortele.
«Sisuliste lahenduste asemel jõuavad ministeeriumisse vaid kohtuhagid. Maksumaksjale kümneid tuhandeid eurosid maksvad kohtuasjad on seni lõppenud ühemõtteliste järeldustega – Tallinn peab oma seadusest tulenevad kohustused ise täitma,» manitses Aaviksoo pealinna võimumehi.
«Enamgi veel – Tallinna linn mitte ainult ei suhtu ükskõikselt oma kohustustesse, vaid on samal ajal asunud pidurdama protsesse, mis on pälvinud avalikkuse üldise poolehoiu. Mille muuna on käsitletav «Tallinna Vene Lütseumi» nime all korraldatava ebaseadusliku koolitustegevuse finantseerimine linnaeelarvest või eestikeelsele õppele üleminevate koolide ja koolijuhtide avalik survestamine. Ja seda kõike olukorras, kus rahvusvahelistes kooliuuringutes on enim kasvanud just nende õppeasutuste tase, kus riigikeelt hinnatakse ja väärtustatakse,» kirjutas minister.
Aaviksoo sõnul on küüniline ja vastutustundetu süüdistada Tallinna üha kasvavates probleemides riiki. «Pealinnas on koole, kus õpilasi on nii palju, et ühes vahetuses õppimine ei ole juba füüsiliselt võimalik. Aga vaid mõne kilomeetri kaugusel seisab köetud ja valgustatud klassiruumis mõne õpilase ees õpetaja ja küsib õigustatult – miks ma nii vähe palka saan? Muide, kaks korda suuremas Helsinkis on gümnaasiume ligi kaks korda vähem. Ehk leiame siit vastuse küsimusele, miks on Soomes võimalik õpetajatele konkurentsivõimelist palka maksta?» oletas haridusminister.
Korraldamatuse kõige kahetsusväärsemaks tulemuseks on Aaviksoo sõnul koolide äärmiselt ebaühtlane tase. «Mitte kunagi ega kuskil varem pole iseseisva Eesti ajaloos olnud nii tugevat survet erakoolide asutamiseks kui täna Tallinnas. Taotlused ulatuvad juba kümnetesse ja see on selge sõnum – kvaliteetse gümnaasiumi- aga ka põhihariduse saamise võimalused munitsipaalkoolides ahenevad iga aastaga,» lausus Aaviksoo.
Ministri sõnul tuli eelmisel aastal kahetsusega tõdeda, et Tallinn on taas nende omavalitsuste esirinnas, kus kogu riigipoolne palgatoetus õpetajateni ei jõua. «Ainuüksi riigipoolne palgatoetus võimaldanuks maksta Tallinna õpetajatele igakuiselt 1043 euro suurust keskmist palka. Selle valiku poliitilisele tähendusele viitab kõige paremini Harjumaa ühe väikseima ja Tallinnast oluliselt vaesema, Kernu valla vastupidine poliitika – lisades riigi toetusele 257 eurot, tõstis Kernu vald õpetaja palga 1069 euroni kuus,» tõi minister näite.
Aaviksoo lõpetab oma kirja lubadusega Tallinna linna haridusküsimustes igati aidata. «Näeme, et Tallinn soovib Teie juhtimisel oma elanike üha kasvavate vajaduste üha täielikumaks rahuldamiseks lisaks munitsipaaltelevisioonile asutada ka munitsipaalpoode ja munitsipaalpankasid. Meie arvates oleks tallinlaste esmastes huvides eelkõige siiski kättesaadavad munitsipaallasteaia kohad ja usaldusväärsed munitsipaalkoolid.
Haridusministeerium ja mina isiklikult oleme valmis Teile selles raskes ettevõtmises osutama igakülgset abi,» lubas ta.