Märtsipommitamise aastapäeva meenutatakse ajalookonverentsi ja teatrietendusega

Uwe Gnadenteich
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pommitamisohvrite mälestuseks süüdatud küünlad Harju tänaval.
Pommitamisohvrite mälestuseks süüdatud küünlad Harju tänaval. Foto: Toomas Huik

Pühapäeval, 9. märtsil möödub 70 aastat Tallinna suurpommitamisest, kui Vene lennukite pommirünnakute all hävis pool Tallinna elamispinnast ja hukkus sadu inimesi.


Kurva tähtpäeva meenutuseks avatakse näitus, toimub rahvusvaheline konverents ja etendub dokumentaalnäidend.

Kell 10 algab mälestusteenistus Siselinna kalmistul, kus asetatakse lilli pommiohvrite matmispaigale ning peetakse päevakohaseid kõnesid.

Tallinna Linnamuuseum avab kell 12 suurtükitornis Kiek in de Kök (Komandadi tee 2) fotonäituse «Purustatud linnasüda – Harju tänav enne ja pärast õhurünnakut 9.–10.03.1944».

Valik ajaloolisi fotosid, kaasaegsete mälestusi ja Harju tänava väljakaevamistel leitud esemeid aitab luua pilti, mis toimus sellel traagilisel sõjaööl, mida kaasaegsed nimetavad ajaloolise linna ajalooliseks traumaks – Tallinna Pompejiks.

Harju tänav oli üks Tallinna vanimaid kaupmeeste ja käsitööliste tänavaid, kuhu koondus linna kaubanduselu ning järk-järgult kujunes Harju tänavast üks linna olulisemaid äripiirkondi. 1930. aastatel asusid siin mitmed pangad, ärid, restoranid, hotellid ja kinod. Pärast 9.–10. märtsi ööd oli Harju tänavast hävinud 89 protsenti, Vana-Posti tänavast 95 protsenti, Niguliste tänavast 75 protsenti, Kuninga tänavast 25 protsenti, rängalt said kannatada neid ümbritsevad kvartalid.

Näitus on eesti, inglise ja vene keeles ja jääb avatuks kuni 24. augustini 2014.

Neitsitorni lektooriumisaalis (Lühike jalg 9a/Lossi plats 11) toimub aga Tallinna pommitamise 70. aastapäeval rahvusvaheline ajalookonverents, mille teemaks on Eesti ja Soome linnade pommitamised 1944. aastal.

Konverentsi esimeses osas käsitletakse Soome linnade pommitamist, teises osas saavad sõna Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste sõja-ajaloo lektor, kapten Mika Raudvassar («Sõjaeelsed hinnangud Nõukogude õhujõudude võimest Eesti-vastases tegevuses ja tegelikkus aastal 1944»), Kaitseministeeriumi nõunik Taavet Liias («Märtsipommitamine ühe osana 1944.aasta lahingutest») ja Narva muuseumi direktor Andres Toode («Arhitektuurimälestiste kahjude hindamine pärast II maailmasõda Narva näitel»). Konverents algab kell 13.

Tallinna ajaloo kurva tähtpäeva õhtul on võimalik bastionikäikudes osa saada dokumentaalnäidendist «Punane hukk». Etendused algavad kell 18.30 ja 21.12, etenduste algusajad langevad kokku esimese õhurünnaku algus- ja lõppkellaajaga. Etendusi saab näha samadel kellaaegadel ka 10. märtsil.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles