Tallinna suund kontaktvõrgust sõltuvat trolliliiklust mitte edasi arendada vaid asendada vanemad sõidukid alternatiivkütuseid tarbivate keskkonnasäästlike sõidukitega tekitab keskkonnaministris Keit Pentus-Rosimannuses tuska.
Keskkonnaminister: Tallinn peaks ise suutma ühissõidukid kaasaegsetena hoida
7. märts 2014, 08:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministri hinnangul on Tallinna transpordipoliitika olnud hüplik ja ministeeriumi see ei rõõmusta. «Trollide kaotamine linnaõhu puhtamaks muutmisele kaasa ei aita,» leiab Pentus-Rosimannus.
Kui tõsised plaanid on Edgar Savisaare linnavalitsusel biogaasibusside kasutuselevõtuga, ei oska teemat ajakirjanduse vahendusel jälginud minister öelda. «Praegu paistab kogu asi välja sellisena, et linnavalitsus tahab mingil põhjusel trolle välja puksida ja tänavatele rohkem busse tuua. Põhjustest võiksid nad ise aru anda,» näeb ta.
Pikaajalisim probleem on Pentus-Rosimannuse sõnul see, et linn on lasknud veeremil järjepanu vananeda ega pole selle uuendusse piisavalt panustanud. «Oleme tallinlaste kasutusse riigi poolt andnud kvooditehinguga ostetud säästlikke ja kaasaegseid linnaliinibusse. Uutesse trammidesse ja trammiteedesse investeerib riik samuti kokku ligi 70 miljonit eurot. Järgmise aasta lõpuks peaksid uued keskkonnasäästlikud trammid tänavatel näha olema. Aga eks tegelikult peaks Eesti suurim ja rikkaim omavalitsus suutma ikka ise oma ühistransporti kaasaegsel tasemel hoida,» leiab Pentus-Rosimannus.
Minister näeb tulevikutranspordis senisest tugevamalt pildis nii elektritransporti kui ka biogaasi kasutavat transporti. «Mõlemad aitavad kaasa linnaõhu puhtamaks muutmisele. Viga oleks neid aga omavahel vastandada,» selgitab minister.
Euroopa Liidu eesmärk on, et aastaks 2020 tuleb transpordis kasutada vähemalt 10 protsenti taastuvkütust. «Selle eesmärgi täitmisesse aitavad panustada nii elektrisõidukid - eeldusel, et nende kasutuses olev energia on toodetud taastuvatest allikatest - kui ka biokütust kasutavad sõidukid.»
Ministri sõnul hakkavad biokütuse arendused vaikselt ka Eestis hoogu koguma. «Riik otsustas veebruaris ligi kolme miljoni eurose investeeringutoetuse anda Eesti esimese biometaani tootmiskompleksi rajamisele Viljandimaale. See pilootprojekt peab andma esimese tervikliku lahenduse - alates biogaasi tootmisest lõpetades tarbijani toimetamisega.»